— Heimar Kuuskler (26), olete ambitsioonikas noormees, tahtsite juba lapsena saada telekokaks.

— Jah, kunagi oli nii. Kui ma kokaõpinguid alustasin, siis vaatasin kokasaateid ja jäi mulje, et need on väga lahedad, aga kui hakkasin välismaiseid saateid otsima ja uurima, siis tundusid need meie omadest mitu korda üle olevat, ja enam ma Eesti kokasaateid ei vaata.

— Millistest välismaistest telekokkadest lugu peate?

— Üks on kindlasti inglane Gordon Ramsay ja teine Jamie Oliver ning siis veel ameeriklane hüüdnimega Minimalist. Anthony Bourdaini saated on natuke liiga kuivad, neis ei ole särtsu.

— Kas olete ka mõnd nende retsepti kasutanud?

— Olen proovinud seapeekonit ahjus Ramsay retsepti järgi.

— Kuidas teie kokatee alguse sai?

— Kui ma lapsepõlves Hiiumaal vanaema juures käisin, siis tema küpsetas igasuguseid asju ja ehk selleks, et ma rahulikum oleksin, andis ka mulle koogimaterjali kätte. Millalgi nelja-aastaselt hakkasin temaga koos tegema. Ta andis mulle samad toorained ja mina kopeerisin teda, mõnikord tulid välja isegi täitsa söödavad asjad. Kaerahelbe- ja juustuküpsised olid mu esimesed toidud. Rosinakeeks on teine, mida olen ka nii palju teinud, et vanaaegne kokaraamat vajub selle retsepti koha pealt lausa ise lahti. Teen neid nüüdki, endal on mul ka lapsed, räägin sinna juurde selle loo, ja neile meeldib samamoodi kätega kaerahelbeid sõtkuda jne.

— Praegu olete Scotland Yardi ja Chicago peakokk?

— Kahe Scotland Yardi ja Chicago 1933 peakokk. Juhin kolme kohta, sügisel saab viis aastat.

— Pole päris tavapärane juhtida kolme kööki, tavaliselt piirdutakse ühega. Kuidas teie päev välja näeb?

— Ega see lihtne ei ole, aga sõltub päevast, mõnikord läheb pikaks. Mul pole kellast kellani töö, aga kui ma tean, et reedel on Chicagos üle poole saali välja müüdud ja ka Mere puiestee Scotland Yardis on reedel kiire, siis näiteks 8.30–16 olen Scotlandis, 16–17 teen puhkepausi, kella 17-st olen Chicago köögis, kus panen siis tõenäoliselt südaööni või lõpuni välja.

— Te lapsed ei näe siis üldse isa.

— No miks nad ei näe?! Ega ma ainult töö nimel ka ei ela, nädalavahetusel võtan pere ja sõidan Lõuna-Eestisse, puhkame, tunneme end mõnusalt. Kolmapäeval jõudsin juba seitsmest koju, naine oli üllatunud ja poisid polnud veel magama läinud. Hommikul üritan pärast ärkamist pudrud-värgid teha. Nii et saab ikka natuke pereelu ka elada.

— Selle kõige kõrval põrutate veel üle Atlandi katamaraanile laevakokaks, käite mööda maailma barbeque-võistlustel ja austrikarpide avamise võistlustel?

— Seda ka, jah. Teen telesaadet ja kokakoolitusi, ja kui keegi kutsub süüa tegema, siis ega ma neile üritustele ka kätt ette ei pane. Aga üldiselt ma valin ning teen ikka seda, mis huvi pakub. Kartulisalatit tegema või poevorsti grillima ei lähe ma raha eest ka.

— Kuidas ise külalisi võõrustate?

— Sõltub külalistest. Kui on olnud väga väsitav tööaeg, siis kerged suupisted ja näksid, head oliivid, singid, juustud, küpsetan mingi lihtsa piruka valmistaigna peale, head veini kõrvale. Mõnikord lähen raskema vastupanu teed, käin turul, ostan liha, näen terve päeva vaeva ja kui külalised tulevad, siis saan nende rõõmsaid nägusid näha.

— Kas olete ka tööl klientidele pakkunud oma lemmiktoitu, vanaema ahjukartuleid soolatud sealihaga?

— Olen proovinud seda teha pubis päevapraena, üllatavalt hästi läheb, aga põhiliselt eestlastele. Välismaalased ütlevad,  miks me sealiha üle soolasime, ja saadavad tagasi. Turist tahab veiseliha, domineerivat lihamaitset.

— On teil elusihti? Tahate saada maailmakuulsaks telekokaks?

— Ei, see ei ole eesmärk, aga kui peaks käima asjadega kaasas, siis ei saa kätt ette panna. Olen veendunud, et iga peakoka unistus on avada oma söögikoht, ja kel juba on, saada Michelini tärn. Kolmetärnikohti on maailmas alla saja ja tean, et neil kokkadel eraelu täiesti puudub. Nad elavadki selleks, et töötada. Kui juhtub, et kas või üks kvaliteeditärn maha võetakse, siis need inimesed lõpetavad, ütleme nagu meil siin Tabasalu pangal või oksas. Nende elutöö on käest võetud.

— Millal te oma söögikoha avate?

— Lähitulevikus. Mul on mingi aastaarv oma peas olemas ja teen kõik selle nimel, et selleks ajaks koht avada.

Heimar Kuuskler (27)


Sündinud Tallinnas 1982.  aastal

Lõpetas

8. keskkooli ja Tallinna majanduskooli kelneri-baarmenina, lisaks täienduskoolitusi ja õppusi.

Praegu

Scotland Yardi (Mere pst ja Viimsi) ning Chicago 1933 peakokk

Varasemaid töökohti:

Cafe Muah, Olympia jt

Muud:

Atlandi purjeregati Eesti-Soome ühendmeeskonna kokk 2007

2002: barbeque MM USA-s,

2. koht

Euroopa barbeque-meister 2005, 2006

Austriavamine: Skandinaavia lahtised meistrivõistlused, 2. koht

Telesaade „Heimari köök”

L kell 10 TV3-s