Telerist paistab moodsa mehe äng

Sõna „soo- uuringud” seostub tavaarusaamas peamiselt naiste sotsiaalse olukorra uurimisega – asjaga, millega tegelevad jällegi peamiselt naissoost feministid. Nii see siiski pole.

Sel nädalal esines Tallinnas Michigani ülikooli dotsent, televisiooni ja soorollide uurija Amanda Lotz, keda hakkas mõne aasta eest huvitama, mismoodi kujutatakse 21. sajandi USA telesarjades mehi.

Lotz valmistab sel teemal ette ka raamatut, mis ilmub arvatavasti järgmisel aastal.

Kolmapäeval Tallinna ülikoolis peetud loengul ja pärast seda küsimustele vastates märkis Lotz, et „uus” ehk pehmeid väärtusi järgiv mees hakkas seriaalidesse ilmuma juba 1980. aastatest. Ent nendes komöödiates mähkmeid vahetav ja pliidi ees askeldav tegelane oli pigem tegijate kujutlusvõime vili kui tõelise inimrühma esindaja. Selle sajandi alguseks olid ühiskonnas kehtivad soorollid aga juba niivõrd muutunud, et kummalise võõrkehana kujutati hoopis 1950-ndate stiilis patriarhaalsuse esindajaid. Ent milline on siis uus meeskarakter?

Lotz rõhutab, et televisioon tervikuna on liiga lai teema, et üldistusi teha: neile, kes tahavad ürgmehi näha, leidub endiselt piisavalt wrestling’u-saateid. Sobivat uurimismaterjali pakub aga uut tüüpi seriaal, mille esimene teerajaja oli 1999. aastal alanud „Sopranod”. Neis jälgitakse justkui suurendusklaasiga peategelase käitumist eri olukordades – nii tööl, perekonnas kui ka jõudehetkel, mitte vaid ühes aspektis. Lotz võttis ette üheksa sellist sarja ja leidis neis huvitavaid sarnasusi.