The Stranglers: oleme oma põlvkonna edukaim bänd

Jean-Jacques Burnel on põhimees. Inglismaa legendaarse esimese pungilaine ainsa tõelise ellujääja, ansambli The Stranglersi asutajaliikmena võib ta öelda, mida iganes sülg suhu toob.

Vaata The Stranglersi muusikavideot siit!

Kui The Stranglers 1974. aastal kokku tuli, polnud Inglismaal veel pungist varjugi. Ameerikas CBGB rokiklubis alles harjutasid Ramones, Talking Heads ja Blondie kontserdi andmist. Meie kangelased kerkisid esile Londoni pubirokiskeene heatujubändina. Kuna nende otsekohene ellusuhtumine ja esimesed singlid 1977. aastal haakusid üle Atlandi kohale jõudnud ning Inglismaa oludega kohanenud pungilainega, sai ka The Stranglersist punkbänd.

Kuidas suhestub The Stranglers tänapäeval pungiga?

Jean-Jacques Burnel: See on rumal küsimus. Ma ei vasta sellele, sest see ei tähenda midagi. Me oleme oma põlvkonna kõige edukam bänd. Me tegime just plaadi, mida peetakse parimaks, mis me eales teinud oleme. Ja me oleme kamp vanamehi, kes mängivad huvitavat muusikat.

Kuule, aga mis suhe teil omal ajal nende teiste punkbändidega ikkagi oli?

The Clash, Sex Pistols, U2 ja need muud bändid käisid meid kuulamas ja olid meie soojendusansamblid. Nad tahtsid olla nagu meie, aga nad ei saanud, sest neil polnud annet. Meie olime seiklushimulised, nemad lõid oma ortodoksia. Sellepärast neid enam polegi. Mõistad?

Ahah. Mis teid seda uut ja parimat plaati tehes inspireeris?

Kõik, mis maailmas toimub. Me elame väga radikaalsel ajal. Ma ei tea, mis Eestis toimub, aga muu maailma kohta küll. Demokraatlikud poliitmängud on ennast näidanud sama korrumpeerununa kui mittedemokraatlikud. Lääne arusaam maailmast on täiesti perses. Me elame huvitaval ajal.

Meid inspireerib kogu rokkimine kui protsess. Me proovime leida uusi viise asjade ütlemiseks. Aga maailma ja inimeste suhtes tuleb avatud olla ning see on meie lugude peateema. Seega inspiratsioonipuudust meil pole. Küsimus on, millise muusika saatel seda öelda. Proovime olla võimalikult algupärased, mis alati ei õnnestu. Oluline pole see, mis meid inspireerib, vaid see, mida sa meilt kuuled.