Tiit Hennoste: eksperiment raamatu- kujunduses on risk
•• Preemiate üleandmise avakõnes kurtsite, et konkursil polnud piisavalt noort ja radikaalset disaini. Mis võiksid olla uue mõtte puudumise põhjused?
See konkurss ei ole nn autoriraamatute konkurss, vaid selliste raamatute konkurss, mis on mõeldud ikkagi tiražeerimiseks ja müügiks ja sealt edasi lugemiseks-vaatamiseks tavalisele ostjale. Üks põhjus on minu arvates see, et kirjastused tahavad minna sellise raamatuga kindla peale. Iga eksperiment on risk. Eriti masuajal. Ja meil on väga vähe selliseid paari inimese kirjastusi, mis oleks mõeldudki radikaalsemate raamatute jaoks (nt Soomes on just need kandnud ka kujundusuuendusi). Ja ega vist kirjanduse enda seis ka ei inspireeri kuigi palju, sest sealgi pole avangardi. Aga kunstnike sisse ma ei näe. Kas nad on kuhugi midagi pakkunud ja seda pole vastu võetud? Siis võiksid nad sellest teada anda. Või mõtleb ka suurem osa neist pragmaatiliselt ja kindla peale?
•• Kas asi võib olla ka konkursis endas, mis aastate jooksul on tunnustanud turvalist raamatudisaini, n-ö head maitset? Kas žürii ise otsis uuenduslikku disaini?
Teie lause, et „tunnustanud turvalist” jne, ütleb, et radikaalsed eksperimendid on auhindamisel kõrvale jäetud. Ma ei tea varasemate aastate kohta, sest polnud sel ajal žüriis kohal. Sel aastal said küll radikaalsed tööd premeeritud ja mina ootasin neid küll palju enam. Teine asi, heast maitsest. See on nüüd minu isiklik arvamus laiemalt. Eesti kunstil on sada aastat olnud aluseks hea maitse. Sellest kõrvalekaldeid olen mina näinud imevähe. Kuigi oleks väga vaja.
Sel aastal oli nii, et kirjastused ise esitasid raamatuid ja žürii omalt poolt ei toonud lisa. Seega: auhinnata sai seda, mis oli esitatud. Kui keegi loobus, siis ta loobus. Aga me arutasime mõne inimesega seda hiljem ja leidsime, et oleks vaja sisse viia mehhanism, mis lubaks ja paneks ka žürii otsima. Aga see nõuab tegelikult žürii töö ümberkorraldamist (nt seda, et inimesed määrataks žüriisse palju varem jne).
•• Rääkisite oma kõnes ka ideest luua järgmisel aastal avangardsele disainile eripreemia.
Seda pole veel loodud, see oli vaid ettepanek. Millisena see realiseerub, selgub ikka alles arutamise käigus. Mu arust on olemas üks lihtne loogika: kui tahta midagi toetada, esile tõsta jne, siis on kasulik luua tema jaoks mõni eripreemia. See on üks viis panna inimesi selles suunas tegutsema. Ja minu ja teiste žürii liikmete arvates oleks hea panna asjad selles suunas liikuma.
•• Kuidas hindate konkursi jätkusuutlikkust?
Konkurss jääb kestma. Seda on vaja eesti raamatukunsti jaoks. Küll vajab ta kindlasti muutusi, kas või seetõttu, et koos e-raamatu tulemisega muutub kogu raamatudisain.
•• Kuuldavasti pole rahvusvahelistel konkurssidel 25 + 5 kaunima raamatu võitjad laineid löönud?
Mina pole õige inimene vastama rahvusvaheliste konkursside kohta. Eks nende auhindamisi peab küsima nende žüriidelt. Need tööd, mida ma olen näinud rahvusvaheliste konkursside auhindade hulgas, pole mu arust küll eriti radikaalsed olnud. Seal on olnud pigem äärmine lihvitus, iga detail viimseni läbi mõeldud, iga element oma ala parima inimese töö jne. Täpselt sama nägin ma nt kolmapäeval [rahvusraamatukogus] Teemu Lipasti loengus Soome raamatuid vaadates. Ja sellise lihvituseni suudab Eesti raamat jõuda harva. See juba maksab väga palju. Aga ütlen siia juurde puhtalt iseenda arvamuse, mida pole žüriiga kuidagi arutatud. Ma olen seda meelt, et rahvusvaheliste konkursside peale mõeldes tuleks ilmselt korrastada meie kategooriate süsteem vastavaks nende süsteemidele ja proovida auhinnata igas sellises kategoorias töid. Ja lisaks: ma ei ole kindel, et sinna tuleks saata kõik 25 raamatut. Pigem ma valiksin kohe siin välja näiteks kümme tippvõitjat ja saadaks need.
•• Eelmisel aastal osales žüriis ka välisliige, Urs Lehni Šveitsist. Miks tänavu kõrvalpilgust loobuti?
Seda vastust ma ei tea. Mina ei pannud žüriid kokku, mind kutsuti sinna. Ja tegelikult arvan ma, et ka mina olen üks kõrvalpilk. Inimene, kes on tegelnud ajalehtede, ajakirjade ja teadusraamatute kujundamisega. Aga kuidas muuta Eesti raamatukujundust radikaalsemaks, seda peaks küsima selle ala õppejõududelt.
Tunnustus kujundajate tööle
25 kauneimat Eesti raamatut
„Sada saarelehte, tuhat toomelehte”
•• Kujundaja: Kalle Toompere, Regina Lukk-Toompere
•• Illustreerija: Regina Lukk-Toompere
Kersti Koll, Reet Mark,
Tiiu Talvistu
„Eesti kunst paguluses”
•• Kujundaja: Tiit Jürna
Dace Lamberga „Klassikaline modernism. Läti maalikunst 20. sajandi alguses”
•• Kujundaja: Tiit Jürna
Tiia Toomet
„Mänguasjad jutustavad”
•• Kujundaja: Tiiu Allikvee
Karin Hallas-Murula „Tallinna juugendarhitektuur. Jacques Rosenbaum (1878–1944)”
•• Kujundaja: Piret Niinepuu-Kiik
„Riigiraamatukogu
haruldused”
•• Kujundaja: Margit Plink
„Sügisball.
Etüüde nüüdiskultuurist 2”
•• Kujundaja: Piia Ruber
Reigo Rosenthal, Marko
Tamming „Sõda pärast rahu”
•• Kujundaja: Andres Tali
Sofka Zinovieff „Punane printsess”
•• Kujundaja: Angelika Schneider
Clarissa Pinkola Estés „Naised, kes jooksevad huntidega”
•• Kujundaja: Britt Urbla Keller
Helena Läks „Helena Läks”
•• Kujundaja: Valter Jakovski
Maarja Pärtna „Rohujuurte juures”
•• Kujundaja: Lilli-Krõõt Repnau
Lauri Kitsnik „Marmelaad”
•• Kujundaja: Andres Rõhu
Lauri Pilter „Retk rahemäkke”
•• Kujundaja: Andres Rõhu
Charles Baudelaire „66 kurja lille”
•• Kujundaja: Jüri Kaarma
Sari „Punane raamat”
•• Kujundaja: Jüri Jegorov
„Viinakuu. Alkohol eesti luules”
•• Kujundaja: Asko Künnap
Juhan Liiv
„Oh, elul ikka tera on”
•• Kujundaja: Angelika Schneider
„Inimesepoeg valgel laeval. Uku Masing 100”
Kujundaja: Kalle Müller (Momo)
Sulev Oll, Mari Kanasaar
„Printsessi voodikohendaja päevaraamat”
•• Kujundajad: Piia Stranberg, Mari Kanasaar
Mehis Heinsaar „Ebatavaline ja ähvardav loodus”
•• Kujundaja: Külli Kuusik
•• Illustreerija: Priit Pärn
Sirje Kiin „Marie Underi
Euroopa-reisid”
•• Kujundaja: Endla Toots
Kaspar Jancis
„Seiklus Salamandril”
•• Kujundaja: Einike Soosaar
•• Illustreerija: Kaspar Jancis
Kristian Kirsfeldt
F. R. Kreutzwaldi ainetel
„Kalevipoeg 2.0”
•• Kujundaja: Enno Piir
•• Illustreerija: Peeter Allik
Mats Traat „Tule rüütamine”
•• Kujundaja: Jüri Kaarma
Žürii
•• Tiiu Allikvee,
Eesti kujundusgraafikute liit
•• Tiit Jürna,
Eesti kujundusgraafikute liit
•• Kalle Toompere,
Eesti kujundusgraafikute liit
•• Urmas Viik,
Eesti kujundusgraafikute liit
•• Endla Toots,
Eesti kirjastuste liit
•• Kadi Kiipus,
rahvusraamatukogu
•• Gunnar Kalajas,
trükikoda Greif
•• Tiit Hennoste, külalisliige,
Tartu ülikool, žürii esimees
•• Lisaks valiti viis kaunimat lasteraamatut
•• Täielikku nimekirja vaata: www.epl.ee
