NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
28.12.2017 01:11
...holokaustist rääkiv teos
Teos sellest, mida polnud..
Imelik teos.
28.12.2017 06:59
Kummaline arvustus. "Kuidas ja kas läheneda teostele, mille (üks) autor on inimene, kes on oma võimupositsiooni julmalt ära kasutanud? Ma ei tea ühtki lahendust, mis tunduks 100% õige. Jätta film või lavastus vaatamata? See on üks võimalus. Aga need ei ole ju ainult ühe inimese teosed. Ja tehtud teod ei vähenda kunsti väärtust."
Et milles siis dilemma ikkagi on? Ei suuda otsustada, kumb on olulisem, kas saada kunstiline elamus või olla vastu vägivallale? Kuigi esmapilgul kõlab naeruväärsena- vaatad ja põed- siis tulemus võib-olla polegi nii anekdootlik, sellise patukahetsusliku arvustuse kirjutamine on ikka efektiivsem kui vaatama mitte minek. Ühte tühja kohta saalis ei märkaks keegi, kuid seda artiklit loeb ja mõtleb õige mitu peotäit inimesi.
29.01.2018 23:22
Nojah... Peale selle asja (teatriks või kunstiks ma seda nimetada ei taha ega suuda) pean nentima, et Helmede ja Madisonide soov ei tundugi nii jälk enam.
Iseenesest ma arvan, et üldiselt võiksid poliitikud tegeleda maailmavaateliste küsimustega, kuid..... Kas peaksime ka purki sittuvate kunstnike toetused tagasi ellu kutsuma? Ojasoo ja tema kamba tegevused mõjuvad minule kui "keisri uued rõivad" - naudin selle jama juures ainult seda, kuidas kriitikud seda absoluutset mõttetust natukenegi heas valguses proovivad vaadata. Aga erinevalt keisri rõivastest, ei tundu sisu puudumist NO99 puhul märkama kahjuks liiga paljud. Nad kindlasti märkavad tegelikult, kuid hukkamõistu hirmus ei julge nad tõenäoselt oma suud paotada. Ja sellest on kahju.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega