Tõelised kalad tõelisel turul
Eestis on viimasel ajal juhtunud tihti, et mingi asi kuulutatakse häälekalt välja, kuid mõne aja pärast pole teist enam ollagi. Sestap tekkis Köögi Komandol huvi mai keskel linnahalli kõrval avatud kalaturu vastu, et tutvuda, millised on väljavaated saada sealt värsket ja parimat.
Torkas silma, et Põhja puiesteel toimub kuuma laupäevahommiku kohta tihe inimeste liikumine, ja mis seal salata, tegu oligi kalaturule tõttajatega. Et oli nii ostjaid kui ka kauba pakkujaid, siis tekkis just see õige turutunne – selline elav sagimine, mis käib asja juurde.
Kuigi oli tegu palava päevaga, mingit erilist kalalehka turu kohal ei hõljunud. Küllap olid kõik müüjad kala jahutamise ja hoidmise hästi läbi mõelnud, et pakutav kundedele meelitav püsiks. Ja kunded olidki rõõmsad. Õhkond turul oli avatud ja rahvusvaheline. Hiina perekond tüüris leti juurde, mis oli tegelikult eluskalade bassein, ja lasi pika valimise peale endale kaaluda ühe karpkala.
Just eluskala müüja juures käiski suurem uudistamine. Peale karpkala oli seal veel teist tavalist kasvandusekala – forelli, aga ei puudunud ka eksootilised elukad. Forellist veidi kallim oli lõhe sugulane paalia, kes elab põhjamaistes järvedes. Eluskalana müüdi ka Eesti jõgede ja järvede asukat säga, maitsva valge lihaga veteasukat, kes on kantud punasesse raamatusse ja kellest maitse suhu saamiseks tuleb seetõttu leppida kasvandusest pärit kalaga. Säga eest küsitakse muide 135 krooni kilost. Samas hinnas on ka väärt delikatesskalad siberi tuurad. Üks ligi kahe ja poole kilone eksemplar läkski Köögi Komando kotti, sest ega turul vaid vaatamas käida.
Tallinna mereäärsel turul oli kaupmehi ka sisemaalt. Ühe leti peale oli suurelt kirjutatud „Võrtsjärve kalad” ja seal sai osta head-paremat nii suitsutatult kui ka värskena. Oli näiteks latikafileed, 69 krooni kilo. Haug maksis 60 krooni ja roogitud kujul 84 krooni kilo. Paneb mõtte tööle küll.
Järjekord vaid lestale
Peipsi kandist pärit müüjad pakkusid suitsurääbist. Meie vetes järjest harvemaks jääva kala hind oli 150 krooni kilo. Ja loomulikult pakuti suitsulatikat, nii ühes tükis kui ka lahti lõigatuna.
Järjekord oli kalaturul vaid ühes kohas, seal, kus müüdi värsket lesta hinnaga 30 krooni kilo ja peagi sai lest otsa. Suitsulesta müüdi päris mitmes kohas ning selle hind jäi 50 ja 75 krooni vahele. See kõvema hinnaklassi suitsulest tuli ahjusoojalt, sealsamas kohapeal suitsutatuna.
Kalaturul oli esindatud ka rahvuskala. Hinnaga 15 krooni kilo pakuti segu, kus väiksemad räimed läbisegi kiluga. Kuigi näiliselt sarnased kalad, on tegu kahe kulinaarselt erineva algmaterjaliga, millest koos õiget teost ei saa. Kuid peaasi, et need üldse müügil on. Nii kilust kui ka räimest saab väärt roogi.
Veel ostis Köögi Komando ühe ligi poolteisekilose angerja, mille kilohind oli 210 krooni. Angerjat pakuti nii värskelt kui ka suitsutatult õige mitmes kohas. Hiljem kodus olid nii tuur kui ka angerjas pärast väikest pingutust kuumsuitsukastis suitsutatud ning väikese Gemüse ja sepikuga laual. Selles võrdluses kippus Köögi Komando heakskiit langema tuura poole. Selle liikide arengupuus kummalise sopi leidnud sugukonna esindaja on laheda lihaga, hoolimata sellest, et rasvarikas.
Kalaturule on asja. Laisk leiab sealt head valmis suitsukala. Mitut sorti värskest kalast saab aga ise igat sorti maiust teha. Värske mereõhk kalaturul on juba sulaselge boonus.
