Tolkieni-laadne toode
Pikalt jutustatakse sellest, millele raamatus üksnes vihjati, ja suurem osa raamatu narratiivist on ümber kirjutatud. Tõeliselt karastunud Tolkieni-fännile on see sama ebameeldiv kogemus kui „Kolme musketäri” järjekordse Hollywoodi versiooni nägemine Dumas’ austajale. On selge, et film polegi mõeldud puristidele, kes suudaksid Thorini (Richard Armitage) või Thranduili (Lee Pace) sugupuu peast ette vuristada. Pigem on tegu hästi planeeritud tootega, mis peaks kinno tooma Harry Potteri taga-igatsejad, eriefektidega loodud kollide-lohede sõbrad ja üldse kõik, kelle maitsele 3D kassahitid on sobitatud. Nelja eri stsenaristi koostöös kirjutatud lugu ei oleks ilmselt tööstusstandarditele vastanud, kui see ei sisaldaks „Sõrmuse isanda” filmide eeskujul haldjasõdurite koreograafiat, kurjuseisanda Sauroni etteastet ja romantilist armulugu päkapiku ja haldja vahel (Tolkieni-fännidele: see ei olnud kahjuks iroonia).Tõsi, kuna „Kääbiku”-suguse filmi kassaedu on vältimatu, siis võiks ju küsida, miks autorid nendest neetud standarditest seekord hälbida ei tohiks. Aga me ei elagi täiuslikus maailmas ja mõistlike inimeste keskel. Pealegi on mitu märuli-stseeni ju täitsa head. Ja lohe on siin ka.
