Kindlasti on vaja. Partner on vajalik, et kellelegi toetuda. Vaatajale võib ju jääda mulje, et koomikul tuleb kõik iseenesest. Kuid see ei pruugi alati nii lihtne olla. On üks inimene, kellega ma ei ole laval koos mänginud, küll aga pärast esietendusi või muidu juhuslikult kokku sattunud – see on Henrik Kalmet. Mulle tundub, et meie mõte jookseb üht rada. Linnateatri sünnipäeval sattusime temaga nii suurde jutuhoogu, et ei pannud tähelegi, et kõik teised on ammu lahkunud ega kuula meid enam. Me ei heitunud sellest, rääkisime kahekesi edasi. Tema on inimene, kellega mul plära – heas mõttes – jätkub kauaks. Aga küllap need asjad lähevad ükskord oma loomulikku rada pidi. Ma ei ole meeleheitlikult partnerit otsinud, kuid ma pole ka selline, kes tahaks kogu tähelepanu endale tõmmata. Olen iga partneri suhtes vastuvõtlik.