Tõnu Kaljuste - mees, kes teeb ka võimatu võimalikuks
Räägitakse, et kui Tõnu oli veel väike, õpetas isa Heino Kaljuste oma poega: “Kui sulle öeldakse, et mingi asi on võimatu, siis tea, et see ongi esimene tegu, mis sul tuleb ära teha!” Oli see nüüd nii või teisiti, kuid üks on kindel: seda tarkuseiva on Tõnu Kaljuste kogu oma loomingulise elu jooksul väga tulemusrikkalt ellu viinud. Eks otsustage ise – ajal, mil Eesti Vabariik ei saa isegi uue rahvusooperi hoone vundamendi kohta kokku lepitud (sest see on ju võimatu!), teeb Tõnu Kaljuste inimtühjale Naissaarele Nargen Opera (sest võimatu osutub võimalikuks!).
Ja Naissaar polegi korraga inimtühi, vastupidi – seal keeb suviti kultuurielu. Olen kindel, et kui Tõnu peaks edaspidi näiteks põhjanabale organiseerima mingi hüpoteetilise Polar Opera, siis hakkaks kultuurielu keema ka seal ning kõik liustikud ja jäälaamad sulaksid üles. Ja mis siis kõik veel juhtub…
Aga nüüd väike mälumäng. Kes oli see dirigent, kes viis Veljo Tormise koorimuusika omal ajal laia maailma? Õige, Tõnu Kaljuste! Ent kes oli see dirigent, kes tutvustas üheksakümnendatel maailmale Erkki-Sven Tüüri loomingut ning juhatas Tüüri autoriplaadi “Crystallisatio” salvestust eksklusiivsele plaadifirmale ECM? Jälle õige, Tõnu Kaljuste! Ent nüüd üks nipiga küsimus: kellele pühendas Arvo Pärt oma koorisuurteose “Kanon Pokajanen”? Muidugi, Tõnu Kaljustele! Ainult et nipp on selles, et see teos on pühendatud peale Tõnu Kaljuste ka Eesti filharmoonia kammerkoorile. Kuid Kaljuste asutatud ja täpselt 20 aastat peadirigendina juhitud Eesti filharmoonia kammerkoor pole mingi “nipp”. See on teadupärast praegu üks maailma tippkoore, kelle esinemisgraafiku kõver läbib välismaistest kontserdipaikadest vaid kõige prestiizŠikamaid.
Tõnu Kaljuste suurtest tegemistest võib pajatama jäädagi – enne läheb issanda päike looja, kui jutt otsa saab. Soovime talle parem õnne, sest ega küll küllale ju liiga tee!
