Tõnu Kaljuste puhub Naissaarele elu sisse
Eesti Päevaleht käis Kaljustel külas, et uurida, mis plaanid tal tegelikult saare ja Nargen Operaga on. Tuleb välja, et dirigendi mõtted on väikse saare tuleviku suhtes tunduvalt loodusesõbralikumad, kui arvatud.
“Inimestel on jäänud niisugune mulje, et ma tekitan mingit ooperiteatrit, nagu Aivar Mäe ehitab kontserdimaju Pärnus, Tartus ja Jõhvis. See ei ole sugugi sama masti üritus, vaid era-õiguslik ettevõtmine.” Ühtegi luksusliku arhitektuuriga ooperiteatrit Naissaarele ei kerki. “See saab olema kerge suveehitis, kus kasutame looduslikke materjale,” arvab Kaljuste.
##Hoone arhitekti Peep Jänese sõnul on idee alles algstaadiumis. “Valla arhitekt arvas, et tõenäoliselt selle aasta lõpuks jõuab asi niikaugele, et saab paberitele pitsatid peale,” selgitab Jänes. Saarele on plaanis tuua ka teatriküün, mille Kaljuste sai kingituseks Hardi Volmerilt.
Nargen Opera
Naissaare avastas Kaljuste enda jaoks umbes viis aastat tagasi, paadiga ringi sõites. Selline üksildane saar Tallinna lähedal peaks Kaljuste arvates olema tulevikus väga perspektiivikas koht ühe kultuurifestivali jaoks. Nii taastas Kaljuste Naissaarel Lõuna külas sel suvel pisut stuudio moodi talu. Tegemist on vana lootside külaga, kus on sündinud tuntud optik Bernard Schmidt.
Ehkki Nargen Opera (NO) on küll sõna-sõnalt “Naissaare ooper”, peaks sellest kujunema pigem projektiteater, mis võtab ette üksikuid aktsioone eri paikades. Praegu on Kaljustel käsil trupi moodustamine, jaanuarist alustatakse kindla tuumikuga.
Sel hooajal tegeleb NO Haydni loominguga, eriti väiksemate õukonnaooperitega. Järgmisel hooajal suundub NO tänapäevaste ooperite juurde. Thomas Adesi “Powder Her Face” kõlab järgmise aasta Nyyd-festivalil. Aga üksnes ooperitega NO plaanid ei piirdu. Jaan Tätte kirjutab järgmiseks suveks järje “Laternale”.
Kui kuidagi õnnestub panna toimima mereliiklus saare ja mandri vahel, loodab Kaljuste uut “Laternat” mängida just Naissaarel. Uue “Laterna” täpsed plaanid on Tättel veel lahtised. “Ma hetkel rohkem ei teagi, kui, et see tuleb täielik vastand tänavusele. Tünnidest tulevad välja naised, mitte mehed,” lubab Tätte. Jaan Krossilt on samuti tellitud näidend “Vastutuulelaev”, mis põhineb optik Bernard Schmidti eluloost pajataval samanimelisel romaanil.
Lootsi Koda
Nargen Opera tegemiste taga seisab sihtasutus Lootsi Koda (SALK), mis on pigem juriidiline üksus, et lihtsustada asjaajamist.
“Nõukokku kuuluvad inimesed, kes arvasid, et Nargen Opera on piisavalt hullumeelne idee, et sellega oma vaba aega täita. Juhatuses oleme koos Andres Lepikuga. Alguses oli Lootsi Koda mul mõeldud saali nimetusena – lootsime kultuuri sinna randa, kus oli vanade lootside küla. Siis sain aru, et selline poeesia tekitab segadust. Tuli hakata iga kord seletama, et sa tahad lootsida kultuuri, mitte laevu,” selgitab Kaljuste.
Nõukokku kuulub veel mitu “mereliste vaadetega” inimest – Erkki-Sven Tüür, Peeter Schneider, Guido Kangur ja Raivo Suviste.
“Nargen Opera on nii uudne, tulevikku suunatud nähtus, et on seotud terve Tallinna arengu, elektri ja laevaliiklusega. Loodame, et idee läheb käima,” räägib suurtest plaanidest Peeter Schneider. “Kõigepealt aga oleks vaja välja ehitada sadamakai Naissaare lõunasadamasse, et lahendada transpordiprobleem. Nargen Opera on omamoodi tõestus sellele, et on võimalik midagi algatada ka riigipoolse osaluseta.”
