Inspiratsiooni lisasid mõned selleks korraldatud seminarilaadsed kohtumised heliloojaga: Veljo Tormis tutvustas teoste tausta ning tundis omakorda huvi muusikute lähenemise vastu teoste töötlemisel. Paljud muusikud polnud tollal sootuks koorimuusika ega pärimusmuusikaga kokku puutunud, mõnel juhul andis selline „süütus” aga väga erilise tulemuse.

Helilooja Veljo Tormis (1930) algatas rahvaviise ja modernistlikke heliloomistehnikaid siduva loominguga uue regilaululiikumise, millel on oluline roll 1990. aastatel tõusnud pärimusmuusika puhangus. Lisaks eesti rahvalaulule pööras Tormis tähelepanu paljudele hääbuvatele rahvastele ja säilitas nii nende keelt. Tänu temale kõlab vadja, isuri, vepsa või liivi keel maailma kontserdilavadel tõenäoliselt sagedamini kui nende koduses keskkonnas.

Nagu Tormise loomingus, nii on ka plaadil „Laulu jäävuse seadus” rõhk runolaulul ehk regilaulul – eestlaste ja teiste soome-ugri rahvaste muistsel rahvaviisil. Seejuures mitte puhtal runolaulul, vaid (mitmekordselt) töödeldud regiviisil, mis peegeldab praegust aega ehk pareminigi kui runolaul traditsioonilisel kujul.

Kogumiku koostaja Aivar Tõnso sõnul on Veljo Tormise töötluste eesmärk Tormise tsükli jätkamine ehk ürgse sisu elus hoidmine. „Võib-olla suletud ühiskonnas on pärimuse edasi kandumine muutumatul kujul väärtus omaette,” tõdes Tõnso, „aga globaalses külas võib see tähendada pigem identiteedi kaotamist.”

Muusikud ja fännid

Weekend Guitar Trio kitarrist Tõnis Leemets oli väga õnnelik, et tal avanes võimalus töödelda just „„Kalevala” seitsmeteistkümnendat runo”, sest tal on eriline suhe selle looga juba 1980-ndate lõpust, kui see vinüülplaadil välja tuli.

Runo, kus Väinämöinen ehitab paati, mida ei saa teha kirve ja haamri, vaid nõiasõnadega, on originaalis ligi pool tundi pikk. Leemetsa esimene ülesanne oli seda niimoodi lühendada, et lugu alles jääks.

„Ma ei teinud sellest päris oma pala, vaid kasutasin Tormise põhjasid,” rääkis ta muusikalisest poolest. „Ta kasutab seal palju rütmipille, seega võtsin ma samad kõlad ning tegin rütmi tihedamaks. Samuti kasutasin kandle ja klaveri kõlasid – tõmbasin klaveri keeli ja mürgeldasin klaveri sees, et anda paadi ehitusega sobivat puu ja metalli kõla.”

Pia Frausi ninamees Rein Fuks tunnistas, et 2007. aastal tehtud remiks sündis rahvamuusikaga varem mitte kokku puutunud bändi initsiatiivil, sest idee intrigeeris. Kuulnud projektist Taavi Tulevilt, helistati korraldajatele ja avaldati soovi osaleda. „Meile saadeti väike nimekiri lugudest, mille vahelt valida. „Õunapuuga” „klikkis” kohe,” meenutas Fuks, kes on kunagi osalenud Veljo Tormisest dokumentaalfilmi tegemisel ning fännab eriti helilooja varasemat loomingut.

Uus plaat

„Laulu jäävuse seadus”

Veljo Tormise remiksid

•• Kogumikul on töödeldud Veljo Tormise helitöid aastatest 1950–1991

•• 1. „„Kalevala” seitsmeteistkümnes runo” Tõnis Leemets (5:39)

•• 2. „Kutse jaanitulele II” Kirtana Rasa (5:02)

•• 3. „Ilu kaob õue pealt” Musch­raum (5:57)

•• 4. „Röntüškä III” Pastacas (2:18)

•• 5. „Raua needmine” Uku Nurk (5:20)

•• 6. „Laulis isa, laulis poega” Jaan Pehk (1:27)

•• 7. „Suu laulis, süda muretses” Taavi Tulev (3:34)

•• 8. „Muistse mere laulud” Kadi Uibo (5:36)

•• 9. „Õunapuu” Pia Fraus (3:22)

•• 10. „Pikse litaania” Aivar Tõnso (4:25)

•• 11. „Taevased kosilased” Tiiu Kiik (2:25)

•• 12. „Ringmängulaul” Eva Mitreikina (1:59)

•• 13. „Sõjakulleri sõit” 3 Pead (3:30)

•• 14. „Lauliku lapsepõli” Al­gorütmid (2:59)

•• 15. „Sääl on me kodu” Marsen Jules (Saksamaa) (5:59)

•• Plaadi Tallinna esitlus toimus 1. oktoobril, osa lugusid saab elavas esituses kuulda veel 23. oktoobril Tartus Genialistide klubis.