Toomas Siitan: Heidy Purga pahameel on ülekohtune
Mis läks „Muusika-aasta 2015” projektikonkursil viltu?
See on pisut õnnetu lugu. Konkurss käivitati vildakalt, avalikku konkurssi välja kuulutamata ja kõik järgnev on olnud mängu päästmine. Tagasi lükati ka muusikanõukogu ettepanek moodustada ministri käskkirjaga komisjon. Pole loogiline, et üks seltskond teeb eelvaliku, teine võtab tulemuse ja annab lõpliku hinnangu. Teiseks tehti algul see aps, et projektide kirjutajad pandi sama laua taha üksteise projekte hindama. Meil on paratamatu, et paljudes komisjonides on inimesed mitme projektiga seotud, kuid see pole ometi nii, et kõik hindajad peavad ühtlasi oma samal tasandil projekte kaitsma. Kunagi prooviti seda skeemi sisse viia muusikafestivalide finantseerimises ja asutati selleks MTÜ Eesti Muusikafestivalid. Seal sai aga kohe selgeks, et samalaadsete ürituste korraldajaid ei saa panna laua taha omavahel raha jagama – see lihtsalt ei tööta. Muusika-aasta pandi algul samasugusesse olukorda ja sellest tekkisid probleemid. Kuna asi kippus viltu minema, kaasati objektiivsema seltskonnana Eesti muusikanõukogu juhatus, kes oli ka üks selle aasta käimalükkajaid. Meile anti ka teema-aasta korraldamise vastutus. Üks võimalus olnuks võtta kõik 39 projekti ja nad lihtsalt ära kinnitada, aga siis oled nagu tankist, kes ei saa oma otsuse eest vastutada. Seetõttu pidime võtma komisjoni rolli, mis tekitas olukorra, kus ühes staadiumis hinnati projekte ühtede ja siis pisut teiste kriteeriumide alusel.