Toomas Vint sekkus ilukirjanduslikult kunstikriitikasse
Eile õhtul esitleti Soome Instituudis kirjaniku ja maalikunstniku Toomas Vindi uut romaani "Lõppematu maastik".
Toomas Vint võtab "Lõppematus maastikus" kokku oma ideed ja seisukohad, vaieldes autoripositsiooni esindades ühe tegelasega, kes on romaanis professionaalne ja aktiivne ning missioonikas ja naljakas kunstikriitik. Teoses polemiseeritakse teemade üle, mis on eriti aktuaalsed 90-ndate kunstikriitikas.
"Seda võiks nimetada interdistsiplinaarseks projektiks, aga ma ei kannata selliseid naljakaid keeleväänamisi," kommenteeris Vint oma teost. "Selle raamatuga astub kirjanik Toomas Vint uude paradigmasse," ütles Vint Eesti Päevalehele ja määratles zhanri: "Tegelikult on see tekst, aga ma nimetan seda romaaniks."
Ka kunstikriitik Harry Liivranna arvates on Vindi verivärske romaani puhul tegemist kunstniku kirjutatud raamatuga, mis on pigem üks mitmetähenduslik tekst kui romaan.
Kuigi teos esitab ühe 70-80-ndatel väljakujunenud maalikunstniku esteetikat, mis on vastuolus hoopis teistsuguse, 90-ndate esteetikaga, ei pidanud autor ise oma raamatut ilukirjanduse vormis arveteklaarimiseks kontseptualismi ega kaasaegse kunstiga laiemalt.
Igatahes tõotab "Lõppematu maastik" olla huvitav lugemine mitte ainult kunstikriitikuile. Teose mõistmiseks on vaja kursis olla Toomas Vindi viimaste aastate artiklitega ja kahe aasta taguse ülesastumisega Sorose kaasaegse Kunsti Keskuse aastanäitusel.
Toomas Vint eritles oma sellesügiseses projektis korraga kolme loomingulist sündmust: esiteks septembrikuu Loomingus ilmunud novell "Erakordselt suur, kujuteldamatult suur lind"; teiseks raamat "Lõppematu maastik" ja kolmandaks 3. oktoobril Kunstihoones avatav näitus. "See raamat sisaldab novelli ja näitust, näitus sisaldab raamatut ja novelli ning novell omakorda sisaldab seda raamatut," võttis autor otsad kokku.
Oma kirjanik-kunstnik kaksikstaatuse kohta ütles Vint, et kirjutamine on talle hobi ja nauding, elu sisu ja elulaad täpselt samamoodi nagu maaliminegi.
1995. aastal ilmus Toomas Vindi sulest romaan "Kojamehe naine" ja 1996. aastal novellikogu "Naisepiinaja õnnenatukene". Enne neid on Vindilt ilmunud kaheksa proosateost.
