Toots, Kiir ja Luts saavad taas Palamusel kokku, aga seekord hoopis teises võtmes

Etenduse autorit Toomas Suumani huvitas Lutsu suhe „Kevade” tegelastega, kelle menu tema ülejäänud teosed varjutas.

Jõgevamaal Palamusel näidatakse vabaõhulavastust „Nõiutud kevade”, mis on pühendatud kirjanik Oskar Lutsu 125. sünniaastapäevale. Lavastuse sünopsise järgi vaevavad elu lõpusirgele jõudnud Lutsu sügavad kahtlused oma kirjanikuväärtuses ning teadmine, et mida ta ka elus poleks teinud või kirjutanud, ikka kummitab selle taga vaid „Kevade”. Sellest sünnivad kirjaniku siseheitlused ja halastamatu eneseanalüüs. 

Mis inspireeris?

Näidendi autori Toomas Suumani sõnul toimub „Nõiutud kevade” tegevus 1953. aasta märtsis. Peategelane, kirjanik Oskar on suremas ning teda kummitavad tema esimese ja tuntuima raamatu tegelased. Tegu on viimase ööga, üleminekuhetkedega, kus kirjanik pole veel ühest maailmast lahkunud ja teise jõudnud.

„Proovisin lasta kirjanikul tema loodud varjukujudega – kes üha rohkem vormi koguvad – kokku saada,” selgitab Suuman. „Tegelased on sel ööl miskipärast eriti nõudlikud ning kirjanik ise kahtleb just sel ööl kõige enam iseeneses ja maailmas.”