Topkapi muinasjutupalee näitab türklaste hiilgeaegu



Euroopas on arvutu hulk kauneid paleesid ning kunagisi kuninglikke residentse, mille stiil varieerub keskaegsest kindlustatud ja karmiilmelisest kantsist barokse luksusliku raiskamiseni.

Ometi tõotab kunagi tulevikus Euroopasse (s.t Euroopa Liitu) kuuluda ka üks lääne stiilidest täiesti erinev, kuid vaat et luksuslikumgi palee, mille aedades ning kaunites ruumides jalutasid kunagi tohutu impeeriumi käskijad – Ottomani sultanid.

Geograafiliselt asubki Topkapi palee tegelikult Euroopas, kuivõrd ta paikneb Istanbulis siinpool Kuldsarve lahte, mis kokkuleppeliselt moodustab Euroopa ning Aasia piiri. Väljanägemiselt on tegu aga tõeliselt orientaalse paigaga, kus ei tekita raskusi kujutleda looritatud haareminaisi ning juveelidega kaunistatud sultaneid. Nüüd tegutseb Topkapi ühe Istanbuli külastatavama muuseumina, meelitades nii välismaalt kui ka kodusest Türgist kohale arvutult turiste.

Luksuslik palee on hiiglasuur – selle pindala on 700 000 ruutmeetrit ning kogu kompleksi kaitseb võimas müür. Paleed asuti ehitama 1459. aastal, kuus aastat pärast Mehmet II juhitud Konstantinoopoli vallutamist. Sultan vajas äsja hõivatud unistuste linnas piisavalt turvalist elupaika ning see saigi võimsa kompleksi ehitamise tõukejõuks. Ametlikult oli Topkapi palee seejärel sultanite residentsiks tervelt 480 aastat – kuni lõpuks 1839. aastal koliti pisut väiksemasse ja mugavamasse Dolmabahēe paleesse. See muide asub Istanbuli Aasia-poolel.

Luksuslik ka sultanita

Nüüd võluvad kaugelt tulnuid endiste sultanite elukoha kulla ning araabiakeelsete kirjadega kaunistatud tühjaks jäänud ruumid, mis isegi nõnda peegeldavad tõelist luksust. Kõikjal näeb keerulistesse mustritesse laotud kauneid mosaiike, pea iga aken on oma vitraazŠidega iseseisev kunstiteos ning varjulistes aianurkades meelitavad silma roosipõõsaste vahele peitunud imepeenelt nikerdatud purskkaevud. Lossikompleksi kõige kaugemas otsas sultani eluruumide taga on aga kaunis aiaterrass, kust avanevad maagilised vaated: sealt haarab silm nii Euroopat kui ka Aasiat, nii Marmara merd, Bosporuse väina kui ka Kuldsarve lahte, maailmajagusid ühendavaid võimsaid sildu ning otse vaateplatvormi all kihavat laevaliiklust. Sellest vaatest ei saa tõepoolest kunagi küll ning mõni sultan lasi omal ajal terrassile püstitada uhke baldahhiini, mille all siis iga päev seda kaunist vaadet nautides lõunatati.

Loe veel

Magnetina mõjub palee suurim atraktsioon – sultani legendaarse haaremi jahedad ja kaunid ruumid, milles kõrghetkel pühendus sultani teenimisele väidetavalt 1500 kaunimat neiut ning naist. Tegelikult sündiski haarem kui selline just siin, Konstantinoopolis ning seejuures mitte türklaste leiutisena, vaid bütsantslaste eeskujust. Mehmet II olevat lasknud oma naistele haaremi rajada Bütsantsi leskkeisrinna Helena eeskujul, kes tavatses elada õuedaamidega kõrvalises lossiosas. Sultanile avaldas selline ruumijaotus millegipärast tugevat muljet ning ei kulunudki kaua aega, kui Mehmet paigutas omagi naispere elama spetsiaalsesse eraldatud lossiossa.

Muhamedi vara vaatamiseks

Mitmekordselt põnev ja isegi kasulik on Topkapi palee külastamine muslimitele, sest lisaks türklaste endisaegse hiilguse tunnistamisele on külaskäik seotud ka nende religioossete veendumustega. Nimelt on endises sultanite residentsis hinnaline aarde- ja reliikviakogu, kus külastajad näevad muuseas suisa prohveti enda esemeid. Need tõi Egiptuse sõjakäigult Konstantinoopolisse sultan Selim I ning nüüd säilitatakse Topkapi aardekambreis hardalt prohveti kuldset mõõka ja vibu, merevaigust pitserit, Muhamedi enda käega kirjutatud kirja, karbikest tema habemekarvadega ja mullaga Muhamedi haualt ning kõige pühama esemena prohveti enda mantlit. Üllatavana ei mõju aga niivõrd muslimite reliikviad, kuivõrd eksponaatide vahel arvukate üleni mustades burkades naiste nägemine. Kui mujal Istanbulis ja Türgi euroopastunud osades traditsioonilist muslimi naise riietust juba õieti enam ei kohtagi, siis pühade esemete juurest leiab lausa gruppidena seda kaema tulnud vagasid perekondi ning naisi, kellest mõnel on isegi silmaava riidega kaetud ning varrukaotsad sõrmede kohalt kinni õmmeldud.

Topkapi aardekambrid ei varja aga mitte ainult islami reliikviaid, vaid ka tõeliselt muinasjutulisi rikkusi. Näiteks on varakambris karmi valve all imetlemiseks väljas maailma suuruselt seitsmes teemant, ülikuulus ja kaunis Topkapi pistoda, sultanite juveelidest rasked rõivaesemed ja kalliskividest säravad troonid, meisterliku käsitööna valminud relvad ja lausa priiskavana tunduvad igapäevaesemed. Loomulikult ei puudu kollektsioonist hinnalised miniatuurid ning käsikirjad, mis ülistavad kalligraafilises kirjas kõik need aarded kokku kuhjanud sultanite võimsust ja tegusid ning illustreerivad luksuslikku ja põnevat ajalugu.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare