Juba mõnda aega näib mulle, et oleme sellest kompleksist üle saamas. Võib-olla isegi enam. Mul nimelt on tutvusringkonnas suur hulk inimesi, kes ammutavad oma inspiratsiooni ja elujõudu just sealt ida poolt. Nad vaatavad MUZ-TV-d (venelaste vastand MTV-le), kuulavad Sky Plussi, söövad Troikas, käivad Vene Draamateatris või Kirkorovi (Vitase-Sofia Rotaru-TATY-Pugat‰ova jne) kontserdil. Kultuursemad neist on taasavastamas vene hinge Dostojevski, T‰ehhovi või Pu‰kini kaudu. Ning veel, kes meist ei armastaks absurdidokumentaali “Kriminaalne Venemaa”.