Romaan algab loiult nagu jutustaja vänt. Minajutustaja Michel on üksik ja depressiivne 40. eluaastate alguses lääneeurooplasest ametnik. Hoolimata stabiilsest riigitööst ja probleemideta elust on ta elujanu kadunud. Micheli elu on üks suur hall argipäev ja lootust sellest välja tulla tal eriti ei ole. Pärast kultuuriministeeriumis tehtud päevatööd striptiisibaarides logelemine annab doosi heaolu, millega järgmine päev üle elada. Kuid nagu metadoonil narkomaanile, ei ole sellel suurt mõju.