Tulnukad ja monstrumid vannitoas ehk Mida on Katja Novitskova sinu silmadega näinud?

 (4)

Eelmisel biennaalil osalenud Jaanus Sammaga on Katja Novitskoval stiili poolest vähe ühist. „Aga kirjanduses ei loe me ju ka ainult ulmekirjandust või luulet. Need ongi eri viisid maailma lahti mõtestamiseks,” ütleb paviljoni komissar Maria Arusoo.
Eelmisel biennaalil osalenud Jaanus Sammaga on Katja Novitskoval stiili poolest vähe ühist. „Aga kirjanduses ei loe me ju ka ainult ulmekirjandust või luulet. Need ongi eri viisid maailma lahti mõtestamiseks,” ütleb paviljoni komissar Maria Arusoo.Foto: Anu Vahtra

Päev enne Eesti paviljoni avamist Veneetsia biennaalil rääkisid kolm selle peategelast – kunstnik Katja Novitskova, kuraator Kati Ilves ja paviljoni komissar Maria Arusoo –, kuidas nende silmad näevad, mida need on näinud ja mis nüüd näitusel on.

Eestit esindab ühel institutsionaalse kunstielu tippsündmusel, 57. Veneetsia biennaalil Katja Novitskova näitus, mis kannab filmist „Blade Runner” tuttavat pealkirja „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud”.

Eesti paviljon on Veneetsias esindatud alates 1997. aastast. Vahetult enne siia tulekut lugesin Kaarin Kivirähki kokkuvõtet Eestist Veneetsia biennaalil. Ta on meenutanud 1999. aasta poleemikat, kui Eestit esindasid duona Peeter Pere ja Jüri Ojaver ning ka Ando Keskküla ühemeheprojekt. „Kuraator Johannes Saar rõhus kolme mehe maskuliinsusele ja leiutas kurikuulsa „uue trendi” MMM: male, married and middle-aged. See katse läbi suruda ootamatult mehelikku suunda pälvis paljude pahameele,” kirjutab Kivirähk.

Mõtlen, et sel aastal on olukord risti vastupidine: Eesti paviljoni veavad naised.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
0.59 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare