Eesti keelt on harjutud pidama häälduspärase kirjaviisiga keeleks ja seda peetakse õigustatult keele vooruseks nii õppimise kui ka õpetamise seisukohalt. Selleks, et edasi anda teistest keeltest pärit sõnu, on kokku lepitud kaks võimalust: kas mugandada sõna kirjapilti eesti kirjaviisi jaoks või säilitada võõrkeele lähtekirjapilt.

Esimesel juhul saadakse võõrsõna, teisel juhul tsitaat-sõna. Tsitaatsõnad sobivad juhul, kui teise keele sõna pole eesti keeles saanud tuttavamaks ja esineb suhteliselt harva, samuti kui ta on väga tihedalt seotud teise keele ja kultuuri keskkonnaga.

Head tsitaatsõnade näited on mitmesugused kokandusterminid, jaapani sumo terminid vms. Tsitaatsõnad tuleb eristada muust tekstist, näiteks kaldkirja abil. See näitab lugejale, et ta peab teadma vastava keele hääldusreegleid. Käänamisel lisatakse tsitaatsõnale käändelõpp tavalises kirjas ülakoma abil.

Kõnealust sõna saab eesti keeles edasi anda nii võõrsõnana (džäss) kui ka tsitaatsõnana (jazz). Ei maksaks siduda võõrsõnana edasiandmist poliitikaga, sest inglise sõnu anti dž-ga edasi juba sõjaeelses Eestis (1925 ilmunud “Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu” I köites on näiteks märksõnad džaul, dÏentlmen, džoki, džungel ja džuut).

Hääldamine segane

Eesti Jazzliidu ettepanek jazz “legaliseerida” on selles mõttes täiesti teostatav, et tsitaatsõnana kasutada ei ole seda keegi keelanud. Millest on aga kehtivate eesti õigekirjareeglite alusel raske aru saada, on see, et seda tuleks hääldada “jats”, nii nagu soome keeles (mitte nii, nagu inglise keeles, kust sõna pärit). Tähte z on eesti võõrsõnades väga vähe, aga seal ta märgib s-häälikut (näiteks sõnas “zlott”). Nõuda inglise sõna hääldamist soome reeglite kohaselt ei tundu kohane.

“Soome aktsenti” võib kahjuks märgata ka liidu enda nimetuses, sest loomulikus eesti keeles peaks täiendosa olema omastavas, mitte nimetavas (vrd muid nimetusi: Eesti akordioniliit, Eesti asfaldiliit, Eesti breiktantsu liit, Eesti diabeediliit, Eesti erametsaliit, Eesti gaasiliit, Eesti golfi liit, Eesti jalgpalli liit, Eesti kardiliit, Eesti leivaliit, Eesti matkaliit, Eesti paeliit, Eesti piimaliit, Eesti triatloni liit jne).

Piltlikult üteldes tähendab soov kirjutada jazz (tavalises kirjas), aga hääldada “jats” seda, et tuleks muuta eesti õigekirjareegleid. Loodetavasti on see arusaadav, et ükski keelekorraldaja seda kerge südamega ei tee, sest nii ametliku kirjakeele nõuded kui ka kooliõpetus eeldavad stabiilsust.