Tuntumaid soomerootsi kirjanikke Bo Carpelan on surnud

11. veebruaril suri 84-aastasena Bo Carpelan, sõjajärgse aja tähelepanuväärsemaid soomerootsi kirjanikke.

Carpelan oli harukordselt mitmekülgne, tema loomingus leidub luulet, romaane, libretosid ja lasteraamatuid. Tema pikk kirjanikutöö kestis ligi 65 aastat. Eesti keelde on kokku 40 teost avaldanud Carpelanilt tõlgitud kaks romaani: „Suve var­jud” (tlk Tõnis Arnover, 2006) ja „Varjukõnd” (tlk Anu Saluäär, 1990). Carpelani viimane romaan „Lehtiä syksyn arkistosta” ilmub 2011. aasta augustis Soomes Otava kirjastuses. Luuletajana alustanud kirjaniku esimene suur proosateos „Hilised hääled” oli monoloogidest koosnev aatomipommihävingu kirjeldus. Tõeliseks läbimurdeks osutus aga mõjus ja luuleline päevikromaan „Axel” (1986), mis räägib Jean Sibeliuse vaese metseeni Axel Carpelani elust. „Benjaminis” kujutas autor kahe erilise inimese suhet.

Kirjaniku eelarvamusteta soovist kogeda erilisi inimvorme räägib see, et ta on kirjutanud ka satiirilise farssromaani „Uksel kohtad iseennast” (1975). Carpelani pärjati elu jooksul paljude auhindadega, ka rahvusvahelistega. Ta on saanud kaks korda Finlandia auhinna (1993, 2005), romaanide „Algtuul” ja „Suve varjud” eest. Riigipreemia pälvis ta aastail 1969, 1972, 1987, 1989. Põhjamaade nõukogu kirjanduspreemia anti talle aastal 1977 luulekogu „I e mörka rummen, i de ljusa” eest. Rootsi akadeemia Põhjamaade preemia sai ta 1997. Filosoofiadoktor Carpelan tegutses ka kriitiku ja tõlkijana ning 1964–1980 Helsingi linnaraamatukogu juhataja asetäitjana. Kunstiprofessoriks nimetati ta 1980. aastal. Luuletajana soomerootsi modernismi viljelnud Carpelan soovis „täpsustada elamust, nägemist või tunnet” just kirjutamisega. Seetõttu oli luule tema jaoks „silmadega kuulamine”. Carpelani luule on tihedalt seotud antiigiga. 1984. aastal avaldas ta kogu „Marginalia”, mis paar aastat hiljem ilmus Tuomas Anhava tõlkes soome keeles. Raamat koosnes lühikestest aforismilaadsetest luule­fragmentidest, mis olid sündinud ääremärkustest antiikkreeka ja -rooma luulet lugedes. Inspiratsiooni oli Carpelan kogunud rohkem kui 80 luuletajalt.

Välisajakirjanduse põhjal Ene Poll