Türgi peidab endas Euroopat

Millegipärast ei seostanud ma enne oma reise Istanbuli ja Anatoolia lõunarannikule Türgit kuigivõrd Euroopa kultuuri hälliga – kuid tegelikult asub suur osa antiikmaailma olulistest mälestusmärkidest just Türgis.

Isegi kaks antiikmaailma seitsmest imest on asunud praeguse Türgi territooriumil: Halikarnassose mausoleum Bodrumis ja Artemise tempel Ephesuses.

Mausoleumi kunagist hiilgust meenutab nüüd küll vaid kivihunnik ja ka Artemise templist pole alles muud kui mõned killud friisist ning üks märkamatu olemisega sammas Briti Muuseumis. Kuid see-eest on Ephesus üks paremini säilinud antiiklinnu väljaspool Kreekat – ainuüksi Celsuse raamatukogu võimas fassaad ja umbes 40 000 pealtvaatajat mahutanud amfiteater annavad aimu kadunud aegade hiilgusest. Kui satute sellise huvitava nimega kohta nagu Hisarl1k, siis teadke, et tegu on kuulsa Troojaga.

Kuna tähendusega laetud kohtade maagiat on oma mütoloogiasse sõlminud ka kristlus, siis peetakse võimalikuks, et Ephesuses on kirjutatud ka Johannese evangeelium. Lähedal olevas lihtsa vormiga kivimajas arvatakse olevat oma viimased aastad mööda saatnud Neitsi Maarja, Jeesuse ema. Seega tõeliselt märgilised kohad, mis meelitavad islamistlikusse Türgisse lugematul hulgal kristlikke palverändureid – viimased kolm paavsti nende hulgas.

Kreeka ja Türgi

Kuid ajalugu ei ole ainuke link Euroopaga. Kui juhtute sõitma mööda Türgi rannikut, mis jääb lõunasse, Vahemere (seda osa kutsutakse küll Egeuse mereks) äärde, siis kohati tekib tunne, nagu oleks sattunud Kreekasse. Rabavalt sinine vesi, millest kõrgumas oliiviistandustega kaetud mäed – ning seal vahel külakesed madalate valgete majadega – peaaegu nagu Kreekas jäädvustatud kaadrid „Mamma Mia!” filmist. Ka hidžabi kandvaid naisi kohtasin vaid paar korda ning tõenäoliselt jäi nende memmede sünnidaatum pigem üle-eelmisesse sajandisse.

Bodrum, piirkonna kõige šikim sadamalinn, meenutab tänu lõputule jahimastide rägastikule ja rannapromenaadi palistavatele välirestoranidele hoopis Lõuna-Prantsusmaa väikeseid linnakesi. Ka kelnerid on sama mustade juuste ja valgete tärgeldatud särgikraedega nagu Marseille’s.

Kui siis vaadata sealtsamast Bodrumist merele, siis asub Kreeka saar Kos umbes sama kaugel kui Tallinn Keilast. Saa siis aru, kuidas on tõmmatud piirid kaartidele ja kuidas kulgevad müürid religioonide vahel. Ning isegi kui prohvetid on erinevad, armastatakse grillitud meriahvenat ühtmoodi nii Kreekas kui ka Türgis.