Tuuli Taul ei oska niisama vedeleda
Taul leiab, et muusika juurde jõudmine oli tema puhul igati loomulik: pere oli tihedalt muusikaga seotud, klaver ja kitarr kohe käe-jala juures. Kuueaastaselt muusikakooli pandud tüdruk lõpetas selle kaks korda – nii klaveri kui ka kitarri alal. Viimane langes ajaliselt kokku keskkooli lõpuga, mille järel siirdus Pärnu neiu Tartusse hispaania filoloogiat õppima. “Esialgu ei saanud Otsa kooli sisse, aga aasta hiljem tekkis ikkagi tahtmine uuesti proovida,” nendib Taul ja tunnistab, et päris südamega ta filoloogiaõpingute juures ei püsinud.
Nüüd õpib Taul pop-dzˇäss-võtmes laulmist. “Mulle väga meeldib mingi osa klassikalisest muusikast, aga see ei ole minu tee,” arvab ta. “Samas kuulan ma tõelist dzˇässi väga vähe, arvatavasti on see miinuseks.” Muusikaliste lemmikutena tõstab Taul esile peamiselt eestikeelset muusikat ning mainib Tõnis Mäe, Tõnu Raadiku, Jää-ääre ja Metro Luminali nimesid.
Väljaspool kooli on Tauli peamiseks muusikaliseks väljundiks kollektiiv Möödunud Öö Ansambel, mille looming on üheaegselt dzˇässi- ning etnohõnguline. Enamiku lugude autor on Taul ise, kes lisaks laulmisele mängib ansamblis klahvpille. “Järgmisel nädalal esineme Jazzkaarel veel vana nime – Enken Tumbaram – all, Tartus astume üles juba Möödunud Öö Ansamblina, ehkki seekord vähendatud koosseisus.”
Kirjutab praegu vähem
Kõigile viisidele, mis Taul loob, kirjutab ta ka ise sõnad juurde. Paar nädalat tagasi sai ta Uno Naissoo nimelisel noorte heliloomingu konkursil lauluga “Kuus ruutmeetrit põrandapinda” teise koha. Taul möönab, et tunnustus tegi talle head meelt, ent veel enam rõõmustas teda aastaid tagasi kirjutatud laulu “Muinasjutt” hiljutine finaali pääsemine lastelaulude konkursil.
“Mult küsitakse sageli kirjandusega seotud küsimusi, aga tegelikult kirjutan võrdlemisi vähe,” märgib Taul, kui tema kirjanduslikud ambitsioonid jutuks tulevad. “Viimastel nädalatel olen püüdnud end selles osas kätte võtta, Tartus käisin loovkirjanduse õpitoas ja see andis taas stiimuli.”
Tegemist jätkub noorel muusikul ka teistes eluvaldkondades. Taul kulutab tublisti hobile – fotograafiale. Lisaks korrektoritööle ajakirjas Avenüü ning muusikaõpingutele käib Taul laupäeviti Pärnu raadio hommiku-
programmis inimesi äratamas. Kas selline vaheldusrikas eluviis ja pidev ringiliikumine ära ei kurna? “Vastupidi, mul on vaheldust vaja,” kinnitab Taul. “Muidugi on siin ka omad ohud – mitme asjaga tegeledes ei suuda alati kõikjal sajaprotsendiliselt kohal olla. Vahel mõtlen, et peaksin võtma elu perioodide kaupa: õppida kolm aastat muusikat, seejärel keskenduda näiteks kirjutamisele. Aga see ei ole mul siiani välja tulnud.” Niisama vedelemine ei tule tal kuigi hästi välja.
Tauli muusikaline andekus kombineeritult meeldejääva välimusega – miski tema zˇestides ja miimikas meenutab noort Brigitte Bardot’d – võimaldaksid ka keskpärasel mänedzˇeril temast kerge vaevaga järjekordse poptähekese vormida. Ainult et sellesse vormi teda vist püüda ei õnnestu.
“Loodan, et minust ei saa kunagi roosasse “lateksisse” riietuvat ja lolli pläma ajavat muusikut,” torkab Taul, kui tema muusikalisest karjäärist juttu tuleb. “Arvan, et ma ei ole veel see muusik, kes päriselt olla tahaksin – tehnilistest oskustest, muusikateooriast ja sellistest asjadest jääb puudu. Enda kui muusiku sisu ma juba teadvustan ja kujutan üsna hästi ette, mis suunas ma tahan pürgida.”
See aga ei tähenda, et Taul oleks kindlalt planeerinud, mida ta lähematel aastatel kavatseb ette võtta. “Tegelikult olen mõelnud, et võiks õppida midagi asjalikumat – näiteks reklaami ja meediakunsti, aga siiani pole nii läinud. No ma tõesti ei tea.” Välismaa temas erilist entusiasmi ei ärata. Taul arvab, et kultuurikogemuse mõttes tasuks võõrsil natuke aega elada, ent suurlinnadele eelistaks ta ilmselt Tartut – ka Tallinn tundub liiga kõleda, külma ja närvilise kohana.
Esinemised
•• Tuuli Tauli ja kollektiivi Enkerem Tumbaram/ Möödunud Öö Ansambel saab lähiajal musitseerimas kuulda:
•• 24. aprillil Von Krahli teatri baaris
•• 1. mail Tartu ülikooli botaanikaaias
