Tüürid: Erkki-Sven ja Lauri-Dag tüürivad Stalkeri tuules
Erkki-Sven Tüüri teame ikka. Ta on tunnustatud üle maailma oma intensiivsete orkestratsioonide poolest, mis rajanevad võrdselt Erkki-Sveni enda vektoriaalsel printsiibil, noorusaja rokkmuusikakogemusel ning helikunstile omastel tehnikatel.
Lauri-Dagi tunneme vähem. Tema elektrooniline ja alternatiivne helilooming laseb aimata klassikalise muusikahariduse laia haaret ning futuristlikku tundmatusse hüppamise kirge. Lauri-Dag on teiste koostööde kõrval pikemat aega olnud ka ansambli Luarvik Luarvik kitarrist.
Kui ma peaks huupi pakkuma teie vähima muusikalise ühisnimetaja, siis ütleks proge. Kas läks täppi?
E.-S.: Vastab tõele, aga kindlasti mitte ainult.
Ühiskontsert Stalkeri festivalil. Keda me laval näeme ja mida kuuleme?
E.-S.: Ma kasutan sämpleid oma sümfooniatest nr 4 „Magma”, nr 6 „Strata” ja nr 7 „Pietas”. Ka üht keelpillikõla kõige värskemast teosest „Ärkamine”.
Töötlen neid ka reaalajas ja mängin samal ajal süntesaatoril lisaks mõned improvisatsioonilised partiid. Niisugune „Tüür remixed by Tüür”. Näeme ja kuuleme veel üht-teist, aga see on üllatusmoment.
L.-D.: Mina esitan oma muusikat ja mängin ka natuke kitarri.
Palun iseloomustage teineteise heliloojakäekirja, kas ja kui palju tuli kontserdikava jaoks teha materjali ühtlustustööd-ümberseadmist?
E.-S.: Midagi ei tulnud ümber teha, me lihtsalt alguses esitame järjestikku kumbki oma muusikat ja siis alustame dialoogi.
L.-D.: Ümberseadmist ei olnud tarvis teha.
Kui palju on teil kattuvaid või teineteiselt leitud lemmikuid?
E.-S.: Kindlasti King Crimson.
L.-D.: King Crimsonile lisaks avastasin isa kaudu Terje Rypdali ja David Torni, kes on olnud mulle kui pillimehele suurteks inspiratsiooniallikateks. Rääkimata sellest, et Riho Sibul on mu isa väga hea sõber ja juba lapsest saati olen olnud tema suur austaja.
Aga mõjutusi teineteiselt?
E.-S.: Ma kuulan huviga, mida Lauri-Dag teeb, oleme mitmeid kordi ka varem koos mänginud – nii kahekesi, aga ka ühes Riho Sibula ja Jaanus Nõgistoga. Koos improviseerides mõjutab tema kitarrimäng mind otseselt, aga mu komponeerimistegevuses on lood kõikvõimalike mõjutustega muidugi keerulisemad.
L.-D.: Mina olen üles kasvanud isa muusikat kuulates, loomulikult on see mind igasugusest muusikast kõige rohkem mõjutanud, aga see ei pruugi muidugi tähendada, et meie helikeel oleks tingimata sarnane.
Lauri-Dag, meenuta palun, millal ja kuidas sa aru said, millega isa õigupoolest tegeleb, mis on helilooja töö, ning et sinagi tahad seda õppida?
L.-D.: Ma ei mäleta sellist arusaamise hetke. Mulle tundub, et olen sellest aru saanud kogu aeg. Ma ei ole kunagi arvanud, et heliloojaks saab lihtsalt õppida. Tehnilist poolt saab õppida, aga see oluline miski tuleb tavaliselt kusagilt mujalt. Mitte koolist.
Milline on arvuti roll tänapäeva helilooja töös, kui palju see n-ö mõtlemist muudab?
E.-S.: Kui räägime elektroonilisest helitöötlusest, milles on arenenud arvutitehnoloogial oluline roll, siis omakorda sealt pärit mudelid on suuresti mõjutanud orkestritekstuuri kujundamist. Minu puhul on see aga väga empiiriline, kõlaliste analoogide leidmise kaudu ja mitte mingeid algoritme kasutades. Mis aga puutub notatsiooniprogrammidesse, siis see on lihtsalt teistmoodi pliiats-paber-variant. Arvuti ei mõtle muusikat välja, seda teeb helilooja sisemist kujutlusvõimet kasutades.
L.-D.: Arvuti roll on väga suur, elektroonilisi vahendeid muusika tegemiseks on nii palju, et mõnikord hakkab valikute rohkus pigem pidurdama loomingulist tegevust. Aga siis läheb Hiiumaal olles vahel elekter ära ja alles jäävad mõned toredad pillid, millega muusikat teha. Ja siis leiab selle olulise jälle üles.
„Stalker” valmis 1979. aastal. Erkki-Sven, olid siis kakskümmend ja panid kokku In Spe ning õppisid konservatooriumis. Kui palju sul tollal „Stalkeri” filmi jaoks tähelepanu jätkus?
E.-S.: Sel aastal kirjutasin In Spele Sümfoonia seitsmele esitajale. Selle kolmas osa kannab nime „Mare vitreum” („Klaasmeri”) ja on inspireeritud Tarkovski „Solarise” lõpukaadritest. „Stalkerit” nägin niipea, kui see Tallinnas linastus.
Lauri-Dag, kuidas „Stalker” sinu põlvkonnani jõudis?
L.-D.: Eks ta sõprade kaudu jõudis.
Festivali kassett „„Stalkeri” jälgedes”
26. juulil 2011 ilmus festivali kassett „Stalking Stalker”, mis sisaldab filmi legendi lahkavaid esseesid filmiteadlaselt ja kriitikult Mark Le Fanult, kunstnik Peeter Lauritsalt ja muusik Mihkel Kleisilt. Seda ühtaegu eesti, vene ja inglise keelde tõlgituna.
Tekste saadab režissöör Arvo Iho fotodokumentatsioon 33 aasta tagustelt filmivõtetelt Jägala-Joa hüdroelektrijaamas ning CD-kogumik Erkki-Sven Tüüri, Taavi Tulevi, Lauri-Dag Tüüri, Ilpo Väisäneni, Arvo Pärdi, Andres Lõo, Paavo Eensalu ning ansamblite Opium Flirt, Hype Williams, Telcosystems ja Väljasõit Rohelisse muusikaga.
Kaasaegsete muinaslugude festival Stalker
24.–28. august 2011
Katel & kino Sõprus
Programm:
stalkertallinn.com
Üks küsimus
Kas Stalkeri festival jääb ühekordseks või saab tavaks?
Vastab
Andres Lõo
korraldaja
Loodan, et sellest saab iga-aastane tava, põhjust on. Ja on ka, millest rääkida. On mõtteid, on mõtet.
