Ugala “Suvi” – Lutsu jant ilma suurema poeesiata

Oskar Lutsu valik on juba ette kindla peale minek: turvalisus ja ilmselt ka populaarsus on tänu Lutsu rahvalikule keelele ja tuttavlikkusele garanteeritud.

Suvelavastustelt ei oota ma enam ammu elamust, sest siis tuleks järjepidevalt pettuda. Aga kui sõidad kohale, võtad rahulikult Jüri ja Mari kõrval istet – kordan jälle, et ilma igasuguste ootusteta – ja vaatad, kuidas inimesed ilusat ilma, laulu ja leebet lõõpi naudivad on kõik korras.

Lutsu “Suvi” on pragmaatilise Tootsi (Karol Kuntsel, kelle intonatsioonis tunneb liiga hästi ära Aare Laanemetsa Tootsi) lugu, aga Meelis Rämmeldi Jorh Aadniel trumpab ta seekord vähemalt Peeter Tammearu lavastajakäe all oma intensiivse kehakeele ja kileda häälega üle. Seetõttu on Kiir üks ütlemata ebameeldiv vennike, kelle abitus on õpitud, kui moodne sotsiaalpsühholoogia abiks võtta. Teele (Maria Soomets) rollijoonis aga pole päris selge, justkui ei oleks üht kindlat eesmärki, millest juhinduda.

Tugevalt tajutundlaid pingutades püüab kinni ka kriitilised viited tänasele raha-süsteemi-positsiooni ühiskonnale.

Pole filmi kloon

Kostüümid on suures osas Kruusemendi filmist maha viksitud, kuid tegu on raamatu dramatiseeringuga. Siin näeb paljut, mis stsenarist Paul-Erik Rummo meelest filmi sisse ei sobinud.

“Suvi”

Oskar Luts

•• Dramatiseerija ja lavastaja Peeter Tammearu

•• Kunstnik Jaak Vaus

•• Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov

•• Liikumisjuht Oleg Titov

•• Osades Karol Kuntsel, Meelis Rämmeld, Maria Soomets, Margus Vaher, Luule Komissarov, Leila Säälik, Carita Vaikjärv, Kadri Lepp, Priit Võigemast jpt.

•• Mängitakse Ugala tiigi kaldal