Ühine ajalugu maapealses põrgus



Danilo Kiš
Danilo KišIllustratsioon: Wikipedia

Danilo Kiši jutukogu räägib keskeurooplastest, kirjudest tegelastest, kes on Stalini timukad ja ohvrid. Mõnikord ka mõlemat.

Kujutage ette, et Jorge Luis Borges sündis Serbias ning kirjutas gautšode ja labürintide asemel hoopis Kesk-Euroopa juutidest (kuigi ka neist on tal juttu, meenutame novelli „Salaime”) ja stalinlikest vangilaagritest. Umbes selline kirjanik oli kümme viimast eluaastat peamiselt Prantsusmaal veetnud Danilo Kiš (1935–1989), Ungari juudi ja õigeuskliku tšernogoorlanna laps, kelle jutukogu „Boriss Davidovitši hauakamber” suvel Loomingu Raamatukogus ilmus. Oma teiseks suureks eeskujuks pidas ta poolakat Bruno Schulzi, kelle napist säilinud loomingust ilmus kogumik mullu samas sarjas.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare