Ent statistika näitab muudki – kutsehariduskoolide juhtkonnad kinnitavad, et suurem osa kutsehariduse omandanutest leiab töö oma erialal.

28-aastane kvaliteedijuht Ants Aedmaa pagariettevõttest Balt-Hellin asus kümmekonna aasta eest erinevalt tuhandetest eakaaslastest ülikooli asemel õppima kutsekooli. Mitte et teadmiste puudus või hirm läbikukkumise ees oleks teda kuidagi ülikoolist eemale peletanud. Kunagises Tartu toidutööstus- ja teeninduskoolis oli lihtsalt võimalik omandada praktiline pagariharidus, mille vastu Aedmaa huvi tundis.

“Otsustasin kutsehariduse kasuks, kuna tundsin pagariameti vastu huvi juba põhikoolis,” sõnab Aedmaa. “Ülikoolis oleks ehk huvi pakkunud toiduainete tehnoloogia, aga see jäi kuidagi liiga pealiskaudseks. Kutsekoolis on asi konkreetsem, seal saab nii praktikat kui ka teooriat ja spetsialiseeruda kindlale alale.”

Pärast kooli lõpetamist tegi Aedmaa Saksamaal läbi selli- ja meistrikoolituse ja nendib nüüd, et seejärel pole tasuva töö leidmisega probleeme olnud. Aedmaa pole ainuke, kes on suutnud ennast kutsehariduse alusel üles töötada ja on tasuva töö leidnud. Ometi on noorte eelistus pärast keskkooli lõpetamist endiselt ülikool.

Kutseharidus tõmbab väheseid.

Tööandjate kogemus kinnitab, et Eesti tööjõuturul on varsti liiga palju humanitaarse kõrgharidusega inimesi, kellele ei jätku sageli erialast tööd, kalli koolituse saanud haritlased on sunnitud eriala vahetama või peavad töötama madala palgaga.

Geodeetilise ja hüdrograafilise mõõtmisega tegeleva firma Geo S.T. juht Margus Sarapik nendib, et kuigi riigis on tohutu nappus praktiliste oskustega tööjõust, ei suuda sageli ka kutsekoolid anda noortele kvaliteetset haridust. Sealt ka üks kutsekoolide halva maine põhjuseid.

Sarapik on töö kõrvalt tegev ka Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli nõukogu ja eksamikomisjoni liikmena.

“Koolis hakkab väga hästi silma, et riik on väike ja head haridust andvaid õppejõudusid lihtsalt ei jätku igasse kutsekooli, isegi kui sama haridust pakutakse mitmes koolis,” nendib Sarapik.

“Raskemas seisus on kutsekoolid, mis annavad haridust keskkooli alusel. Nad peavad konkureerima ülikoolidega ning tavaliselt otsustatakse ikkagi pealinna, ülikoolide ja pehmete erialade kasuks. Kutsehariduses terendab enamikule kohe mingisugune halva maigu ja madala palgaga töökoht. Aga tulevik on see, et inseneriharidusega inimestele oleks kindlasti palju tööd – siin jääb juba praegu inimesi väheks. Ma võin tuua näite siitsamast Kehtnast, kus üks poiss töötab nüüd Soomes tuumajaama ehitusel. Kõrgharidus ei ole alati ainuke eeldus hea töökoha saamiseks.”

Sarapikul on krõbedaid sõnu ka riigile, kes pole kutsehariduse maine tõstmiseks just palju teinud ja kes sageli lükkab praktilise väljaõppe lausa ettevõtjate kaela.

“Tööjõuturg on üle koormatud kõrgharidusega noortest, kel pole mingisugust praktikat, oskusi ega sageli tahtmistki valitud erialal töötada,” põrutab Sarapik. “Firmad võtaks hea meelega noori praktikale, eriti kui see moodustab osa õpingutest. Kuid see on aja ja raha raiskamine, kui keegi sellele erialale lõpuks tööle ei tule. Minu ettepanek oleks, et riik leiaks raha, et õpetamine firmadele hüvitada, siis oleks sellest kõigest ka tolku. Praegu on praktilistel erialadel näha just vene noorte osakaalu kasvu. Paistab, et neile on varem kohale jõudnud, et tulevik on pigem insenerihariduses.”

Ülikool ei ole ainus valik

Ka Ants Aedmaa usub, et Eestis pole kutsehariduse maine ega kvaliteet veel piisavalt hea.

“Eestis on pärast keskkooli esimene valik ülikool, kuigi võiks kaaluda pigem kutsekoole,” arvab Aedmaa. “Tihtipeale ei ole noorel koolilõpetajal tulevikuga seoses veel mingeid soove, aga kindel on, et ülikooli on vaja minna. Selline noor võiks pigem paar aastat tööl käia ja maailma vaadata ning alles siis otsustada, kuhu ja mida edasi õppima minna. Peaks unustama eelarvamused ning keskenduma eriala valikul rohkem oma isikuomadustele ja huvidele. Ülikool ei ole ainus mõeldav valik.”

Sama tahab koolilõpetajatele öelda ka Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli õppeosakonna juhataja Erni Ajaots.

“Kõrgkoolides on riiklikke ja tasulisi kohti rohkem kui keskkoolilõpetajaid kokku. Nii on paratamatu, et eelistus langeb ülikoolide kasuks,” ütleb Ajaots. “Meie leidsime probleemile lahenduse. Enamik õppijaid on meil täiskasvanud töötavad inimesed, kel pole erialast haridust või on neil erakõrgkooli haridus. See trend on kasvav. Tullakse kõrgharidusega kutset omandama, kuna kõrgharidusega ei leia tööd.”

Alaots kinnitab, et Kehtna kooli lõpetajatest leiab töö viimane kui üks, kuna õpetatavad valdkonnad arenevad kiiresti ja koolil on tihe koostöö ettevõtete ja kutsealaliitudega. Nii on vanemad õppijad koolis lausa üle 50-aastased.

“Meil ei ole nii palju lõpetajaid ja praktikante anda, kui tööandjad tahaksid. Tööpakkujate järjekord on ukse taga,” lisab Alaots. “Viimased kaheksa kuni kümme aastat on ühiskonda süstitud arvamust, et kutsekoolis õpivad ainult luuserid ja sealt ei saa õiget haridust. Nüüd hakkab see suhtumine vaikselt paranema.”

Pärast ülikooli oskusi õppima

Tartu ülikoolis bioloogi hariduse omandanud 28-aastane Elo Raspel tegi paari aasta eest ootamatu sammu ning astus Luua metsanduskooli end täiendama loodusretkede juhtimise alal, et praktilisi kogemusi saada. Praegu töötab Raspel looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni spetsialistina.

“Ma tundsin, et ülikoolist saab küll suure teadmiste pagasi, aga puudu jäi oskustest neid teadmisi kasutada,” arvab Raspel. “Ilmselt on loogilisem skeem kutsekool-ülikool, et erialast huvi süvendada, aga minu valik – ülikool, kutsekooli kaugõpe – oli igati kasulik ja huvitav, samas soodustas see tööl käimist ja eluga edasi liikumist.”

Ka Tartu kutsehariduskeskuse direktori asetäitja Liivi Raudsepp tunnistab, et möödas on need ajad, kui kutseõppeasutusse tulid ainult noored otse koolipingist. Õppijate vanuseline koosseis on kutsekoolides oluliselt mitmekesisem.

Eesti esimese erakosmeetikakooli direktriss Merike Ivask usub, et rakendusliku hariduse maine paraneb just vajaduse tõttu.

“Meie õpilaste hulgas on äärmiselt toredaid ja hakkajaid inimesi. Mis kõige huvitavam – kõrgharidusega inimeste osakaal meie õpilaste seas on järjest tõusnud,” ütleb Ivask. “Sama võib öelda ka õpetajate kohta, kes on suuremalt osalt oma eriala spetsialistid ning on olnud ja on oma eriala hinnatud esindajad tööturul.”

Kuidas leida tööjõudu?

Kutsehariduskoolidega koostööd tegeva Scania Eesti juhatuse esimees Janno Karu tunnistab, et koostööle sunnib tehniliste oskustega personali puudus tööjõuturul.

“Eestis on liiga palju kõrgharidusega inimesi ja napib spetsialistiharidusega inimesi,” kinnitab Karu. “Paljud 16-aastased teevad valiku kutsehariduse kasuks sundkäiguna, et üldse kuhugi õppima minna. Nad ei pruugi üldse sel erialal hiljem töötada.”

Karu usub, et riigi ja erafirmade suuremas koostöös oleks võimalik kutsehariduse mainet tõsta.

“Vajadus kutseharidusega asjatundjate järele on ju suur ka tulevikus,” sõnab Karu. “Probleem on sama ka mujal Euroopas, aga meil tunduvad asjad olevat eriti unarusse jäetud. Meil töötab müügikonsultantide ja tehnilist tööd tegevate inimeste seas hulk inimesi, kes on sootuks teise haridusega ja siin ümber õppinud. Ma ei näe praegu Eestis vajadust nii paljude humanitaaride järele. Nende arv pole töökohtade arvuga tasakaalus. Praegused palgad ja muud motivatsioonisüsteemid eriharidusega inimestele on juba väga konkurentsivõimelised ja see ei peaks tulevikus enam kedagi hirmutama. Tehniliste oskustega inimestele jätkub tööd heade ja moodsate vahenditega, heas töökeskkonnas, hea palgaga, see pole enam midagi musta ja räpast, nagu arvatakse.”

Praegu ajakirjanikuna töötav 26-aastane Kadi Soo seisis pärast kooli lõpetamist sama valiku ees mis enamik noori. Mida teha edasi? Ülikool ei tõmmanud ja muud ka justkui tahta ei osanud. Talle pakuti tööd kodupaigas väikepoes müüjana. Eelduseks oli müüjakoolituse läbimine. Soo otsustaski koha saamiseks minna Tartusse kahekuulisele täiskasvanute koolitusele müüja-kassapidaja-kontrolöri erialale. Kursuse lõpetamise hetkeks oli töökoht küll juba ära antud, aga polnud ka midagi kahetseda.

“Töötasin hiljem natuke aega jäätisemüüjana, ja igatahes ei pidanud kahetsema, et kursuse läbisin. Nii sain ju oma esimese töökoha ja lõpuks ka selgema pildi sellest, mida ma tahan teha,” sõnab Soo. “On peenutsemine arvata, et kui sul on ülikooliharidus, siis oled sa midagi paremat või tähtsamat. Mis sellest kasu on, kui sa pärast oled töötu või töötad madalama palgaga, erialaga mitte seotud ametis?”

Kas kutseharidus tagab töö?

Töö kõrvalt kaugõppes Luua metsanduskoolis loodusretkede juhtimist õppiv 24-aastane Liisi Volt on kätte võtnud suisa teise kutsehariduse. Esimese omandas ta Tartu kutsehariduskeskuses ärikorralduse erialal.

“Ma teadsin pärast keskkooli lõppu, et ma ei taha minna Tallinna. Proovisin siis ebaõnnestunult Tartu ülikoolis õpetajakoolitusse ja otsustasin kutseharidust proovida,” räägib Volt. “Mul oli selle suhtes küll üsna suur eelarvamus, kuid ma ei pidanud pettuma. Pigem oleks ma kahetsenud ülikooli minekut, sest nüüd ma tean, et seda tööd poleks ma siiski tahtnud teha. Praegu olen leidnud hea töö ja täiendan end Luual vaid selleks, et oleks elus tagavaraks veel üks sootuks teise eriala haridus. Paljud ei tea pärast kooli lõppu, mida teha. Siis oleks parem kas või aasta mõtlemisaega võtta kui uisapäisa otsustada. Kõrgkool võib olla huvitav, aga see on ajaraiskamine, kui selle haridusega pole pärast midagi peale hakata.”

Kuressaare ametikooli teabejuht Taavi Tuisk ütleb, et nende viimased küsitlused eelmise aasta lõpetajate seas näitavad, et oma erialal töötavad pooled lõpetanud. Kokku töötas kolm neljandikku lõpetanutest. Ülejäänud olid sõjaväes, rakenduskõrgkoolis, ülikoolis või õppisid samas koolis mõnel teisel erialal, samal ajal ka tööl käies. Töötuna oli arvel vaid kaks lõpetajat 282-st. Selliseid arve on pakkuda ka teistel kutseharidust jagavatel õppeasutustel.

Koolid

Põnevaid kutsehariduse erialasid

•• Eesti merekool – külmatehnik

•• Haapsalu kutsehariduskeskus – loodusturism

•• Kaitseväe Võru lahingukool – vanemallohvitser

•• Kuressaare ametikool –

paadiehitus

•• M. I. massažikool –

spordimassöör

•• Suuremõisa tehnikum –

väikesadama spetsialist

•• Vana-Antsla kutsekool – lapsehoidja

•• Türi tehnika- ja maamajanduskool – hobumajandus

•• Tallinna ehituskool – puit- ja kiviehitiste restauraator

•• Eesti hariduse infosüsteemi andmetel on Eestis eelmise aasta seisuga registreeritud 46 kutseõppeasutust. Samal ajal õppis kutseõppes kokku 27 381 õpilast.

•• Lisainfot kutseõppe võimaluste kohta Eestis saab ka võrguaadressilt www.innove.ee.