Üllar Saaremäe: minu punt on Rakvere teater
„Kui mulle see ettepanek tehti, öeldi, et antakse vabad käed,” ütles Saaremäe. „Ettepaneku edastanud presidendi kultuurinõunik ja koolivend Jaanus Rohumaa ütles: moodusta endale punt inimestest, kellega teed. Minu jaoks on oma teater see parim inimeste ühendus, kellega teha. Nii et pea kogu teater ongi hõivatud selle ürituse ettevalmistamisega.”
Esmaspäeval käisid Rakvere teatri peanäitejuht Saaremäe ja direktor Joonas Tartu välisministeeriumi protokolliosakonnas aru andmas, mis vabariigi aastapäeval Jõhvi kontserdimaja laval toimuma hakkab. Lavastus on väga palju seotud just Virumaa ainesega. „Kõiki esinejaid ma avalikkusele välja käia ei taha, kuid põhimõte on selline: kõik tegijad tegutsevad Virumaal või siis on siit pärit. Võib öelda, et kava tuleb Kreutzwaldist Pärdini.”
Kahes Rakvere mehes tekitab nende ees seisev ülesanne õhinat. „Varem oli aastapäevakava lihtsalt üks ametlik üritus, kuid viimasel ajal on seda tehtud sellisel viisil, et pakub laiemat kõneainet, peaaegu nagu presidendi kõnegi,” ütles asja kohta Joonas Tartu. „Rakvere teatri jaoks on tegu põneva väljakutsega, mida me võtame tõsiselt.”
Virumaine on ka kava kontseptsioon. „Läbiv sõna on „kihid”. Nii nagu Põhja-Eesti pankrannikus on eri kihid: paekivi, põlevkivi ja nii edasi, tulevad riigi aastapäeval lavale kultuurikihid,” seletab lavastaja oma ideed. „Virumaal vaadatakse elu justkui maa alt.”
Lisaks Rakveres töötamisele seob Saaremäed Virumaaga päritolu. Kohtla-Nõmmelt pärit teatrimees sai poisipõlves kogeda Nõukogude aja Viru elu ja valu. „Selle kiuste õppisin ära Bulgakovi keele. Kuid ma olen kogu selle temaatika suhtes skeptiline. Ei usu, et seda seltskonda saaks kuidagi lõimida eestlastega ühisesse ellu. Aga see kiht on olemas ka meie aastapäevalavastuses. Tahame näidata asju, nagu nad on.”
Rakvere teater jätkab ka rasketel aegadel rahulikult oma tööd. „Kokkuhoiupoliitikat rakendasime juba septembris,” ütles Tartu, „kuigi ka varem pillamist polnud.” Kärpesse läksid koolitused, festivalisõidud, külalisnäitlejad ja muu, mis kõik arendavad teatrit. Rakvere teatri spetsiifika on olnud rohked väljasõidud ja kaalumisele tulevad needki. „Kui ikka tegu on väikese saaliga Eesti teises otsas, kus müük hästi ei lähe, siis me enam ei sõida,” räägib direktor uuest olukorrast, kus riik on eelarvest maha kraapinud teatrite ringireisimistoetused.
Iiri teema ikka hinges
Publiku vähesuse üle teatris praegu ei kurdeta. Isegi mängukava vanim lavastus, seitse aastat tagasi Mati Undi tehtud Pinteri „Majahoidja” on pidevalt välja müüdud. „Me räägime Toomas Suumaniga enne etendust, et pääseme taas teraapiasse. Nõnda mõjub „Majahoidjas” mängimine,” ütles Saaremäe kolmemehetüki elukäigu kohta.
Välja on juba müüdud ka järgmisel nädalal esietenduva Iiri tüki „Teisel pool” detsembri, jaanuari ja veebruari etenduste piletid. „Iiri teemat olen kandnud hinges alates keskkooli lõpust. Mulle avaldas mõju rokkmuusika, bändid, nagu U2 ja teised. Siis tuli kirjandus,” põhjendab Saaremäe, miks ta lavastab Iiri tükke siis, kui nende buum on möödas.
Conor McPhersoni „Teisel pool” tuleb Eesti lavale teist korda. Tükki, kus iiri mehepässid külakõrtsis lugusid jutustavad, on varem lavastanud Emajõe Suveteater. „Kui Andres Noormetsa lavastuse muusikaliseks ekvivalendiks võiks panna Enya, siis minu oma tuleb kui The Pogues. Selline folkpunk,” räägib Saaremäe oma järgmisest teosest.
„Toon vaatajate ette kolkakandi, mis kubiseb haldjatest ja kus räägitakse surnutega. Siin on iiri luguderääkijad, kes on oma kunstis endiselt elusad. See pole hall aegadetagune asi. Eestlasedki on jutuvestja rahvas. Nii et kokkupuutepind on täiesti olemas.”
Teatrimees
Üllar Saaremäe
Snd 23. novembril 1969.
•• Rakvere teatri peanäitejuht ja lavastaja
•• Praegu mängib Rakveres etendustes „Kvartett neljale näitlejale”, „Majahoidja”, „Täismäng”, „Johannese passioon”, „Vargamäe kuningriik”, „Oscar ja Roosamamma. Kirjad Jumalale”, „Cyrano de Bergerac”.
