Teemadest, mida ulmejuttude võistlusele saabunud tööd sisaldasid, räägib Luts: "Palju oli kohtumisi  üleloomulikuga - oli selleks siis ingel või kurat, kummitus või tulnukas. Oli palju vaime, hauatagust elu, surma."

 Ulmekirjandus jaguneb fantaasiakirjanduseks, teaduslikuks fantastikaks ja õuduskirjanduseks. Eesti ulmeautorid julgevad rohkem proovida ja katsetada fantaasia- ja õuduskirjanduses, sest need võimaldavad täiel määral autoril endal reeglid paika seada. Ebakindlamalt tunti end teadusliku fantastika vallas.

Žürii liikmed panid ulmejuttude võistluse töid hinnates tähele seda, et noored tunduvad olevat hakanud kirjutama mitte niivõrd loetud tekstide mõjul, vaid nähtud filmide innustusel. "Paljud käsikirjad olid väga filmilikud. Kirjeldustes püüti justkui taasluua ekraanilt nähtud visuaaliat, kirjeldada kõike, mis kaameraobjektiivi ette peaks mahtuma," kirjeldas Luts.

Etteruttavalt ütles Luts, et esikümne tööd olid suures plaanis õnnestumised: autorid said hakkama endale seatud ülesandega, eks nad on kõik hästi eriilmelised, aga igaüks omas võtmes kenasti välja tulnud. Nõrgemad on need tööd, kus ambitsioon ise on olnud pisike.

Homme teatavad kirjastus Fantaasia ja Eesti Ulmeühing Tartu kirjandusfestivali Prima Vista raames  ulmejuttude võistluse tulemused. Tseremoonia toimub 7. mail kell 14 Tartu Kirjanduse Majas.