Ülo ja Õnne ei mahu Euroopasse ega netti

Rahvusromantiliste nimede aeg on möödas, milleniumivahetuse järel sündivad lapsed saavad igasse keelde sobivad nimed, teab 5-kuuse Henrik-Frederiki ema Leelo Annus.

Tema vanemad lapsed Argo ja Kadri-Ann on ilmale tulnud eesti nimede populaarsusperioodil. “Selle peale ei osanud varem muidugi mõelda, et nii pikk nimi nagu Henrik-Frederik haigekassakaardile ja ankeetidele ära ei taha mahtuda,” tunnistab ta. Nimevalik on Leelo sõnul pigem siiski emotsionaalne otsus. “Praegu sellele veel ei mõtle, millise nimega lapsel Euroopa ülikoolis lihtsam oleks.”

Populaarsemate nimede edetabelit juhivad rahvusvahelised Karl, Martin, Erik, Artur, Maria, Anna, Eva ja Laura. Tallinna Perekonnaseisuameti peaspetsialist Ingrid Sarevet kinnitab, et palju pannakse ka ise aretatud nimesid – selliseid, kus originaaliga võrreldes on paar tähte ümber tõstetud. Kõige keerulisemad ja ambitsioonikamad nimed on tema hinnangul üksikemade lastel. “Oleme kolleegidega arutanud, et kas lastesse suunatakse nii oma täitumata unistused, “arutleb ta. Võõrtähti sisaldavate ekstravagantsustega kipuvad oma võsukesi enam ehtima põhiharidusega vanemad. Perekonnaseaduse järgset õigust kolmele eesnimele kasutavad väga vähesed.

“Mida lihtsam on nime hääldada, seda paremini tuleb laps elus toime,” arvab 4-kuuse Maria-Elisabethi ema Gea Kanura, “kaks nime sellepärast, et siis ta saab ise valida, kumba kasutada.” Ta tunnistab, et lapse isale kahe eesnime variant hästi ei meeldinud. “Isal on samuti kaks eesnime, Ain ja Ivar, aga ta reageerib ainult viimasele.”

Täpitäheliste nimedega inimesed on eriti õnnetus olukorras arvutikasutajana. Omanimelist meiliaadressi Ülo või Õnne endale lubada ei saa. “Minu nime lugu on eriti õnnetu, sest õ-tähte üheski Euroopa keeles ju ei ole,” märgib Soome elama kolinud ja seal Tõnu nimest loobunud Toni Randla, “soome keeles oli minu nimele kõige lähem sõna ”tenu”, mis tähendab sopajoodikut, seda au ma aga ei tahtnud.” Toni leiab, et igal juhul on mõistlikum nimedes täpitähti vältida. “Üha rohkem muutub elektrooniline kommunikatsioon üldiseks suhtlemisvahendiks ja seal valitseb ning jääbki valitsema inglise keel,” põhjendab ta.

Eesti nimede teemalise uurimistöö autor, Tallinna Pedagoogikaülikooli magistrand Annika Hussar loodab seevastu, et Eestile ainuomased nimed välja ei sure. “Õ-täht on midagi nii ainuomast, et seda võiks hoopis rõhutada,” arvab ta.

Virtuaalsus tungib nimevalikusse veel teiselgi moel – noored vanemad leiavad oma järeltulijale nime beebinime-teemalistest Internetisaitidest. “Uuringuid selle kohta küll veel tehtud ei ole, kuid kui silmaga vaadata ja vanematega rääkida, on uus meedia nimevalikule mõju hakanud avaldama küll,” nendib ta.