Urmas Vadi: teater on minu loo jaoks kõige õigem vorm, õigem kui film

Lahemaal oma näitemängu lavastav Vadi töötab materjali kallal, mis lebas mitu aastat filmistsenaariumina sahtlis.

„Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel” oli esmalt mõeldud filmina, kas nüüd on filmi mõte lõplikult maetud?

Ei, mul pole filmi vastu midagi ja kui kunagi peaks sellest film saama, siis las olla, väga kena. Aga hetkel huvitab mind teater. Ja teater ei ole minu jaoks kino vaesem vend, vaid mulle hakkas endale ühel hetkel tunduma, et kõige õigem vorm, kus seda teha, on ikkagi teatris.

Ja nüüd me oleme leidnud ka koha, kus seda teha, ehk siis metsa.

<strong>Ka „Ballettmeister” oli mõeldud filmina, kuid sai kenaks teatritükiks. Miks need lood filmidena vedu ei võtnud? Kas on filmimeestega mingi tüli?</strong>

Ei-ei, pole mingit tüli, ma pole üldse konfliktne, veidi küll neurootiline ja paranoiline, aga see pole kuidagi filmiga seotud.

Ja kui mõelda „Ballettmeistri” lavastuse peale, siis minu jaoks pole tõesti vahet, kas see Noormetsa lavastus on film või teater. Oluline oli, et ta sel hetkel oli olemas.

Mulle isegi tundub, et teater suudab inimesega hetkeseisus ja selles praeguses kultuuriruumis kiiremini kaasa rääkida, ta on kuidagi kiirema reageerimisvõimega kui film.