Ust–Luga sadam – riikliku tähtsusega objekt

 (3)

Esi­me­se töö­vi­sii­di pea­mi­nist­ri­na te­gi Vladimir Putin mul­lu mais Ees­ti pii­rist um­bes tun­nia­ja­se au­tosõidu kau­gu­se­le Ust-Luga sa­da­mas­se. Te­ma sõnum oli liht­ne: pä­-rast 15 aas­tat suu­ga suu­re lin­na te­ge­mist peab sin­na lõpuks ker­ki­ma Venemaa suu­rim sa­dam.

Pu­tin lu­bas sel­leks uu­dis­tea­gen­tuu­ri TASS tea­tel 12 mil­jar­dit dol­la­rit (300 mil­jar­dit tol­last rub­la) riik­lik­ke in­ves­tee­rin­guid ja sa­ma pal­ju erain­ves­tee­rin­guid. Võrd­lu­seks – 2014. aas­ta Sotši ta­liolümpiaks on Ve­ne­maa lu­ba­nud ku­lu­ta­da 12–14 mil­jar­dit dol­la­rit.

Pu­ti­ni sõna Ve­ne­maal mak­sab. Kõigi­le kaht­le­ja­te­le pi­di siis ole­ma sel­ge: sa­dam peab tu­le­ma.

Kuu ae­ga hil­jem tea­tas sa­da­mat ra­ja­va Ust-Lu­ga Kom­pa­nii (ULK) di­rek­to­ri­te nõuko­gu esi­mees Va­le­ri Iz­rae­lit in­terv­juus aja­le­he­le Kom­mer­sant, et ees-mär­giks on 2010. aas­taks ehk siis ju­ba järg­mi­sel aas­tal saa­vu­ta­da 50 mil­jo­ni ton­ni­ne kau­ba­ve­du. 2015. aas­taks lu­bas Iz­rae­lit ju­ba 150 mil­jo­ni ton­nist kau­ba­ve­du koos võim­sa naf­ta­juht­me­ga BTS-2. Sel ju­hul oleks Ust-Lu­ga üle­kaa­lu­kalt piir­kon­na suu­rim sa­dam.

Samal teemal:

Eel­mi­sel aas­tal lä­bis Ees­ti, Lä­ti ja Lee­du sa­da­maid kok­ku vei­di al­la 140 mil­jo­ni ton­ni kau­pa, sel­lest Tal­lin­na sa­da­ma kau­du 29 mil­jo­nit ton­ni.

Pä­rast Pu­ti­ni sõnu pi­da­nuks kõik mi­ne­ma nii, na­gu ütle­vad mõned saar­la­sed: ka­na lä­heb ka me­si­puus­se, kui jõud on ta­ga. Reaal­sus on aga see, et eel­mi­sel aas­tal vee­ti Ust-Lu­ga kau­du vaid 6,7 mil­jo­nit ton­ni kau­pa, mi­da on ise­gi vä­hem kui 2007. aas­tal! 50 mil­jo­nit ton­ni kau­pa ei pais­ta järg­mi­seks aas­taks kus­kilt, tun­nis­ta­vad era­vest­lu­ses ka ULK töö­ta­jad. Sel­leks aas­taks ka­van­dab sa­dam 15 mil­jo­ni ton­nist kau­bak­äi­vet, aga see­gi on vä­ga kaht­la­ne. „P­rae­gu­seks seal pea­le söe­ter­mi­na­li si­su­li­selt mi­da­gi ei töö­ta, ko­gu ülejää­nud jutt sa­da­ma võim­su­sest on pu­has PR,” väi­dab Ve­ne­maa ühe suu­re­ma trans­por­di­le pühen­du­nud uu­dis­tea­gen­tuu­ri  Inf­ra­news di­rek­tor Alek­sei Bes­bo­ro­dov. „Jäl­gin ju­ba kümme aas­tat Iz­rae­li­ti aval­du­si ja si­su­li­selt po­le need muu­tu­nud. Muu­tub vaid täh­t-ae­ga­de kuup­äev.”

Ust-Lu­ga sa­da­ma töö­de­ga seo­tud ehi­tus­fir­ma Morst­roi­teh­no­lo­gia aren­dus­di­rek­to­ri Ser­gei Sem­jo­no­vi sõnul on vä­ga ras­ke vas­ta­ta küsi­mu­se­le, mil­li­sed on sa­da­ma pers­pek­tii­vid. Te­ma sõnul on uu­te ter­mi­na­li­de ehi­ta­mi­ne vii­mas­tel aas­ta­tel suh­te­li­selt ak­tiiv­selt käi­ma läi­nud, aga ULK di­rek­to­ri­te nõuko­gu ju­hi suu­ri lu­ba­du­si ei usu te­ma­gi. „Reaal­ne oleks ehk 120 mil­jo­nit ton­ni, aga se­da­gi vä­ga kau­ges pers­pek­tii­vis, vä­he­malt kümne aas­ta pä­rast,” ütleb ta.

Mis tegelikult toimub

ULK ju­ha­tus­se kuu­luv sa­da­ma PR-pea­lik Tat­ja­na Pauk (ta isa on t‰eh­hi pä­ri­to­lu) kin­ni­tab, et plaa­nid on kõik jõus ning neid ei muu­da ka prae­gu­ne ma­jan­dus-k­riis. „K­riis se­da pro­jek­ti tap­pa ei saa, sest see on üks Ve­ne­maa suu­re­maid inf­rast­ruk­tuu­rip­ro­jek­te. Se­da ei ole võima­lik pea­ta­da, kuid tem­po võib mõnevõrra aeg­lus­tu­da küll,” ütleb ta in­terv­juus. „Meil on kõige kõrge­mal ta­se­mel rii­gi toe­tus.”

Sa­da­mas on kriis ju­ba mõju­nud suur­tes võlga­des oli­gar­hi Oleg De­ri­pas­ka fir­ma­le Ru­sal, kes tea­tas, et külmu­tab prae­gu alu­mii­niu­mi­ter­mi­na­li pro­jek­tee­ri­mi­se.

Ve­ne­maa sa­da­maid põhja­li­kult tun­dev Bes­bo­ro­dov toob esi­le veel ühe as­pek­ti, mis hak­kab mõju­ta­ma Ust-Lu­ga lu­ba­tud vä­ge­vaid kau­ba­voo­gu­sid. Ta väi­dab, et Ve­ne­maal hak­ka­vad kät­te jõud­ma too­rai­neeks­por­di pii­rid.

„Ve­ne­maa ei suu­da oma toor-ai­neid, na­gu naf­tat, me­tal­le jne enam eri­ti roh­kem eks­por­ti­da. Pii­rid on käes,” kin­ni­tab Bes­bo­ro­dov. „Roh­kem ei suu­de­ta kae­van­da­da. Ka Ve­ne­maal kas­vab jär­jest nen­de nõud­lus. Kas­va­da võib vaid söeeks­port, mi­da on pal­ju ja mi­da on ker­ge kae­van­da­da. Too­rai­net, mi­da jär­jest roh­kem väl­ja viia, liht­salt po­le.”

Mis toi­mub prae­gu te­ge­li­kult Ust-Lu­ga sa­da­mas, mis on üks Ve­ne­maa suu­re­maid po­lii­ti­li­si ärip­ro­jek­te pea­le gaa­si­to­ru­de? Ees­ti tran­sii­di jaoks on see olu­li­ne küsi­mus, sest kui Ust-Lu­ga sa­dam peaks ku­na­gi val­mi­ma sel­li­se­na, na­gu ta on pla­nee­ri­tud, saab te­mast kind­las­ti Ees­ti sa­da­ma­te­le olu­li­ne kon­ku­rent.

Sa­da­ma kõige suu­rem ob­jekt on en­di­selt ju­ba mi­tu aas­tat ta­ga­si ava­tud söe­ter­mi­nal, mil­le kau­du vee­tak­se lään­de Kuz­bas­si sütt. Süsi moo­dus­tab prae­gu 90 prot­sen­ti Ust-Lu­ga sa­da­ma kau­ba­veost.

Söe­ter­mi­nal on suur. Kui Muu­ga sa­da­ma söe­ter­mi­nal veel mõni aas­ta ta­ga­si töö­tas, siis vee­ti sel­le kau­du aas­tas viis mil­jo­nit ton­ni sütt. Ust-Lu­ga ter­mi­nal veab 6,5 mil­jo­ni ton­ni. Eesmärk on ve­da­da paa­ri aas­ta pä­rast kaks kor­da roh­kem. Üle-jää­nud amet­li­kult töö­ta­vad ter­mi­na­lid alus­ta­sid tööd eel­mi­sel aas­tal ja nen­de kau­ba­ve­du on mi­ni­maal­ne. Sin­na hul­ka kuu­lub au­to­ter­mi­nal, mis ain­sa ter­mi­na­li­na kuu­lub sa­da­ma inf­rast­ruk­tuu­ri ra­ja­va­le ULK-le. Ülejää­nud ter­mi­na­lid on kõik eri in­ves­to­ri­te omad. ULK juht Va­le­ri Iz­rae­lit lu­bas aas­ta ta­ga­si te­ha sel­lest Soo­me la­he suu­ri­ma au­to­ter­mi­na­li.

Sillamäestki vähem

„Üks laev kuus – see po­le min­gi töö­tav ter­mi­nal! See po­le ju min­gi äri,” ütleb nüüd Alek­sei Bes­bo­ro­dov. „See po­le Riia ega Kot­ka ega ise­gi Sil­lam­äe sa­dam.”

Tun­dub, et ULK loo­bub ise ka oma am­bit­sioo­ni­dest. Kui­gi ter­mi­nal ava­ti ju­ba möö­du­nud su­vel, ei töö­ta­nud seal­ne tol­li­punkt veel pik­ka ae­ga. ULK and­meil vee­ti sealt möö­du­nud aas­tal lä­bi kõigest 4000 au­tot. Tat­ja­na Pau­ki sõnul on plaan teh­tud aas­tas poo­le mil­jo­ni au­to ve­da­mi­seks.

Sel aas­tal saa­bus esi­me­ne ja se­ni ai­nus par­tii au­to­sid Ust-Lu­ga sa­da­mas­se al­les 1. veeb­rua­ril – vei­di üle 500 Toyo­ta ja Le­xu­se. „P­rae­gu dii­le­rid vaa­ta­vad, kui­das au­to­de müük üld­se Ve­ne­maal lä­heb, ja siis ot­sus­ta­vad, kui pal­ju edas­pi­di,” ütleb Tat­ja­na Pauk. Kõvas­ti mõjub ter­mi­na­li­le see, et Pu­tin ot­sus­tas ko­du­mai­se au­totöös­tu­se säi­li­ta­mi­seks tõsta im­por­tau­to­de tol­li.

Li­saks ava­ti eel­mi­sel aas­tal uni­ver­saal­ne kau­ba­ter­mi­nal, väe­ti­se­ter­mi­nal ning au­to- ja ron­gip­raa­mi­de komp­leks. Praa­mid vea­vad esial­gu kau­pa Ka­li­ning­ra­di ob­las­tist Bal­tiis­kist, kuid plaan on pan­na käi­ma praam ka Sak­sa­maa­le Sass­nit­zi, kui ava­tak­se tol­li­punkt. Loo­de­ta­vas­ti ava­tak­se tol­li­punkt ju­ba sel aas­tal, ütleb Tat­ja­na Pauk.

Esial­gu on komp­leks ava­tud vaid kau­ba­ve­du­deks, kuid tu­le­vi­kus ka­vat­seb sa­dam tee­nin­da­da ka rei­si­jaid.

Ust-Lu­ga sa­dam loo­dab pal­ju kon­tei­ne­ri­ter­mi­na­li­le, mi­da ehi­tab Ve­ne­maa suur te­gi­ja – Rah­vus­lik Kon­tei­ne­ri­kom­pa­nii. Ter­mi­na­li oma­ni­kud on tea­ta­nud, et see ava­tak­se kind­las­ti tä­na­vu su­vel või sügi­sel. Veen­du­sin oma sil­ma­ga, et ter­mi­na­li ehi­tus käib Ust-Lu­gas prae­gu ak­tiiv­selt.

Kon­tei­ne­ri­ter­mi­na­list saab ot­se­ne kon­ku­rent Tal­lin­na sa­da­ma­le, mis laien­dab prae­gu oma sa­ma­su­gust ter­mi­na­li (peaks val­mi­ma 2010. aas­tal). Mõle­mad sa­da­mad loo­da­vad esi­me­ses jär­gus vas­tu võtta pool mil­jo­nit TEU-d ja mõne aas­ta­ga suu­ren­da­da lä­bi­la­set kol­me mil­jo­ni TEU-ni. TEU on kon­tei­ne­ri ting-ühik, mis tä­hen­dab üht 20-ja­last kon­tei­ne­rit.

Lootus masuudil

Suu­red loo­tu­sed on Ust-Lu­ga sa­da­mal seo­tud ma­suu­di­ter­mi­na­li­ga, mi­da ra­jab riik­lik Ros­zarubez­neft. Sel­le ava­mi­se aeg on veel vä­ga lah­ti­ne. Aas­ta ta­ga­si lu­ba­ti, et ter­mi­nal ava­tak­se tä­na­vu­se aas­ta al­gu­ses. ULK ju­ha­tu­se lii­ge Tat­ja­na Pauk kin­ni­tab nüüd, et pa­ri­mal ju­hul ava­tak­se ma­suu­di­ter­mi­nal aas­ta lõpuks, aga pi­gem ik­ka­gi järg­mi­se aas­ta esi­mes­tel kuu­del.

Inf­ra­new­si di­rek­tor Bes­bo­ro­dov ütleb, et Ros­za­ru­bez­nef­til on esial­gu ole­mas vaid pro­jekt ja öko­loo­gi­de lu­ba. „Vae­valt nad suu­da­vad prae­gu­ses ma­jan­du­s-o­lu­kor­ras ter­mi­na­li aas­ta­ga val­mis ehi­ta­da. Lä­he­ma poo­le­tei­se-ka­he aas­ta jook­sul nad se­da kind­las­ti ei ava,” väi­dab ta. Inf­ra­new­si and­me­tel on Ki­ri‰i ja Ja­ros­lav­li te­has­est tu­le­va ma­suu­di im­por­ti­mi­seks mõel­dud ter­mi­na­li pro­jek­tee­ri­tud võim­sus 10,5 mil­jo­nit ton­ni kütust aas­tas ja se­da on võima­lik suu­ren­da­da veel 13–14 ton­ni­ni aas­tas.

Ees­ti tran­sii­dias­sot­siat­sioo­ni te­gev­di­rek­tor Ago Tii­mann aval­das hil­ju­ti Ve­ne aja­le­he­le Gu­dok ar­va­must, et kui Ust-Lu­ga ma­suu­di­ter­mi­nal käi­ku lä­heb, siis tä­hen­dab see, et Ve­ne ma­suu­di-t­sis­ter­nid kao­vad Ees­ti raud­tee­delt.

Ust-Lu­ga sa­da­ma plaa­ni­des­se kuu­lub veel ka tei­se kütu­se­ter­mi­na­li ehi­ta­mi­ne, ku­hu peaks hak­ka­ma tu­le­ma nn Bal­ti to­ru­ju­he 2 (BTS-2). To­ru­juht­me ma­huks on lu­ba­tud 30 mil­jo­nit ton­ni aas­tas. Hil­ju­ti tu­li aga uu­dis, et prae­gu­ses ma­jan­dusk­rii­sis või-dak­se sel­le pro­jek­tee­ri­mi­ne kat­kes­ta­da. Trans­nef­til on Ve­ne­maal kor­ra­ga kä­sil lii­ga pal­ju suu­ri pro­jek­te, eelkõige Si­be­ris ja Kaug-Idas. „See BTS-2 po­le meie jaoks veel sel­ge pro­jekt,” möö­nab ka Tat­ja­na Pauk. „Kui tu­leb, siis on hea, aga kui ei tu­le, siis meie saa­me nii­gi häs­ti hak­ka­ma.”

Li­saks töö­tab amet­li­kust Ust-Lu­ga sa­da­mast kümme ki­lo­meet­rit ee­mal Ust-Lu­ga asu­las veel ka pui­du­ter­mi­nal.

See on­gi prae­gu­seks kõik, mis Ust-Lu­ga sa­da­mas toi­mub.

Sa­da­ma töö­ta­ja­te­le mõel­dud lin­na ehi­ta­mi­sest po­le ko­ha­peal kee­gi mi­da­gi kuul­nud. Ust-Lu­ga asu­las ke­hi­ta­vad ini­me­sed õlgu, kui küsin, ku­hu peaks ker­ki­ma uus, 35 000 ela­ni­ku­ga linn. „Võib-ol­la sin­na, ku­hu nad uut ki­ri­kut ehi­ta­vad?” pa­kub mõni. Ki­rik asub poo­lel teel asu­last sa­da­mas­se.

Me­resõit­ja­te kait­sepüha­ku­le pühen­da­tud ki­rik on uh­ke ja po­le kaht­lust­ki, et see saab pea­gi val­mis.

Tat­ja­na Pauk ULK-st kin­ni­tab hil­jem, et jah, ki­ri­ku lä­he­da­le peaks­ki tu­le­ma linn, ku­hu kom­pa­nii käib ju­ba ka Ees­tist ela­nik­ke vär­ba­mas. Prae­gu laiub seal suur mets. „E­si­me­sed ehi­tu­sed pi­did al­ga­ma ju­ba eel­mi­se aas­ta lõpus, aga krii­si tõttu on kõik plaa­nid vä­he­malt pool aas­tat eda­si lüka­tud,” tun­nis­tab Pauk.

Raha ei kulutata otstarbekalt?

•• Kõrvalt vaadates on Vene riigi ja Ust-Luga Kompanii juhtkonna sadama rajamise lubadustel augud sees nagu ·veitsi juustul.

•• „Kõige suurem probleem on see, et Izraelit on varas!” põrutab Venemaa ühe suurema transpordiuudistele pühendunud agentuuri Infranews direktor Aleksei Besborodov. Izraelit on olnud juba aastaid ULK direktorite nõukogu esimees.

•• „Mis mõttes varas?” küsin Besborodovilt.

•• „Äriplaani mõttes. Ta loob olukorra, kus talle peab juurde maksma. Ta loob reaalselt olukordi, kus riik peab kulutama sadamale lisaraha,” loetleb ta. „Ta loob olukorra, kus täiendavad kulutused liiguvad tema kaudu.”

•• „Ta ei tegele tulude saamisega, ta istub kuludel,” jätkab Infranewsi direktor. „Ja loomulikult „saeb” ta neilt kuludel oma osa. Igas normaalses riigis tähendab „saagimine” selles tähenduses varastamist.”

•• Ust-Luga sadama ambitsioonikad plaanid komistavad Venemaa vanale hädale: eri rühmituste huvid on suurte summade jagamise puhul nii tugevad, et hakkavad takistama isegi püha üritust.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare