Ust–Luga sadam – riikliku tähtsusega objekt
Putin lubas selleks uudisteagentuuri TASS teatel 12 miljardit dollarit (300 miljardit tollast rubla) riiklikke investeeringuid ja sama palju erainvesteeringuid. Võrdluseks – 2014. aasta Sotši taliolümpiaks on Venemaa lubanud kulutada 12–14 miljardit dollarit.
Putini sõna Venemaal maksab. Kõigile kahtlejatele pidi siis olema selge: sadam peab tulema.
Kuu aega hiljem teatas sadamat rajava Ust-Luga Kompanii (ULK) direktorite nõukogu esimees Valeri Izraelit intervjuus ajalehele Kommersant, et ees-märgiks on 2010. aastaks ehk siis juba järgmisel aastal saavutada 50 miljoni tonnine kaubavedu. 2015. aastaks lubas Izraelit juba 150 miljoni tonnist kaubavedu koos võimsa naftajuhtmega BTS-2. Sel juhul oleks Ust-Luga ülekaalukalt piirkonna suurim sadam.
Eelmisel aastal läbis Eesti, Läti ja Leedu sadamaid kokku veidi alla 140 miljoni tonni kaupa, sellest Tallinna sadama kaudu 29 miljonit tonni.
Pärast Putini sõnu pidanuks kõik minema nii, nagu ütlevad mõned saarlased: kana läheb ka mesipuusse, kui jõud on taga. Reaalsus on aga see, et eelmisel aastal veeti Ust-Luga kaudu vaid 6,7 miljonit tonni kaupa, mida on isegi vähem kui 2007. aastal! 50 miljonit tonni kaupa ei paista järgmiseks aastaks kuskilt, tunnistavad eravestluses ka ULK töötajad. Selleks aastaks kavandab sadam 15 miljoni tonnist kaubakäivet, aga seegi on väga kahtlane. „Praeguseks seal peale söeterminali sisuliselt midagi ei tööta, kogu ülejäänud jutt sadama võimsusest on puhas PR,” väidab Venemaa ühe suurema transpordile pühendunud uudisteagentuuri Infranews direktor Aleksei Besborodov. „Jälgin juba kümme aastat Izraeliti avaldusi ja sisuliselt pole need muutunud. Muutub vaid täht-aegade kuupäev.”
Ust-Luga sadama töödega seotud ehitusfirma Morstroitehnologia arendusdirektori Sergei Semjonovi sõnul on väga raske vastata küsimusele, millised on sadama perspektiivid. Tema sõnul on uute terminalide ehitamine viimastel aastatel suhteliselt aktiivselt käima läinud, aga ULK direktorite nõukogu juhi suuri lubadusi ei usu temagi. „Reaalne oleks ehk 120 miljonit tonni, aga sedagi väga kauges perspektiivis, vähemalt kümne aasta pärast,” ütleb ta.
Mis tegelikult toimub
ULK juhatusse kuuluv sadama PR-pealik Tatjana Pauk (ta isa on t‰ehhi päritolu) kinnitab, et plaanid on kõik jõus ning neid ei muuda ka praegune majandus-kriis. „Kriis seda projekti tappa ei saa, sest see on üks Venemaa suuremaid infrastruktuuriprojekte. Seda ei ole võimalik peatada, kuid tempo võib mõnevõrra aeglustuda küll,” ütleb ta intervjuus. „Meil on kõige kõrgemal tasemel riigi toetus.”
Sadamas on kriis juba mõjunud suurtes võlgades oligarhi Oleg Deripaska firmale Rusal, kes teatas, et külmutab praegu alumiiniumiterminali projekteerimise.
Venemaa sadamaid põhjalikult tundev Besborodov toob esile veel ühe aspekti, mis hakkab mõjutama Ust-Luga lubatud vägevaid kaubavoogusid. Ta väidab, et Venemaal hakkavad kätte jõudma tooraineekspordi piirid.
„Venemaa ei suuda oma toor-aineid, nagu naftat, metalle jne enam eriti rohkem eksportida. Piirid on käes,” kinnitab Besborodov. „Rohkem ei suudeta kaevandada. Ka Venemaal kasvab järjest nende nõudlus. Kasvada võib vaid söeeksport, mida on palju ja mida on kerge kaevandada. Toorainet, mida järjest rohkem välja viia, lihtsalt pole.”
Mis toimub praegu tegelikult Ust-Luga sadamas, mis on üks Venemaa suuremaid poliitilisi äriprojekte peale gaasitorude? Eesti transiidi jaoks on see oluline küsimus, sest kui Ust-Luga sadam peaks kunagi valmima sellisena, nagu ta on planeeritud, saab temast kindlasti Eesti sadamatele oluline konkurent.
Sadama kõige suurem objekt on endiselt juba mitu aastat tagasi avatud söeterminal, mille kaudu veetakse läände Kuzbassi sütt. Süsi moodustab praegu 90 protsenti Ust-Luga sadama kaubaveost.
Söeterminal on suur. Kui Muuga sadama söeterminal veel mõni aasta tagasi töötas, siis veeti selle kaudu aastas viis miljonit tonni sütt. Ust-Luga terminal veab 6,5 miljoni tonni. Eesmärk on vedada paari aasta pärast kaks korda rohkem. Üle-jäänud ametlikult töötavad terminalid alustasid tööd eelmisel aastal ja nende kaubavedu on minimaalne. Sinna hulka kuulub autoterminal, mis ainsa terminalina kuulub sadama infrastruktuuri rajavale ULK-le. Ülejäänud terminalid on kõik eri investorite omad. ULK juht Valeri Izraelit lubas aasta tagasi teha sellest Soome lahe suurima autoterminali.
Sillamäestki vähem
„Üks laev kuus – see pole mingi töötav terminal! See pole ju mingi äri,” ütleb nüüd Aleksei Besborodov. „See pole Riia ega Kotka ega isegi Sillamäe sadam.”
Tundub, et ULK loobub ise ka oma ambitsioonidest. Kuigi terminal avati juba möödunud suvel, ei töötanud sealne tollipunkt veel pikka aega. ULK andmeil veeti sealt möödunud aastal läbi kõigest 4000 autot. Tatjana Pauki sõnul on plaan tehtud aastas poole miljoni auto vedamiseks.
Sel aastal saabus esimene ja seni ainus partii autosid Ust-Luga sadamasse alles 1. veebruaril – veidi üle 500 Toyota ja Lexuse. „Praegu diilerid vaatavad, kuidas autode müük üldse Venemaal läheb, ja siis otsustavad, kui palju edaspidi,” ütleb Tatjana Pauk. Kõvasti mõjub terminalile see, et Putin otsustas kodumaise autotööstuse säilitamiseks tõsta importautode tolli.
Lisaks avati eelmisel aastal universaalne kaubaterminal, väetiseterminal ning auto- ja rongipraamide kompleks. Praamid veavad esialgu kaupa Kaliningradi oblastist Baltiiskist, kuid plaan on panna käima praam ka Saksamaale Sassnitzi, kui avatakse tollipunkt. Loodetavasti avatakse tollipunkt juba sel aastal, ütleb Tatjana Pauk.
Esialgu on kompleks avatud vaid kaubavedudeks, kuid tulevikus kavatseb sadam teenindada ka reisijaid.
Ust-Luga sadam loodab palju konteineriterminalile, mida ehitab Venemaa suur tegija – Rahvuslik Konteinerikompanii. Terminali omanikud on teatanud, et see avatakse kindlasti tänavu suvel või sügisel. Veendusin oma silmaga, et terminali ehitus käib Ust-Lugas praegu aktiivselt.
Konteineriterminalist saab otsene konkurent Tallinna sadamale, mis laiendab praegu oma samasugust terminali (peaks valmima 2010. aastal). Mõlemad sadamad loodavad esimeses järgus vastu võtta pool miljonit TEU-d ja mõne aastaga suurendada läbilaset kolme miljoni TEU-ni. TEU on konteineri ting-ühik, mis tähendab üht 20-jalast konteinerit.
Lootus masuudil
Suured lootused on Ust-Luga sadamal seotud masuuditerminaliga, mida rajab riiklik Roszarubezneft. Selle avamise aeg on veel väga lahtine. Aasta tagasi lubati, et terminal avatakse tänavuse aasta alguses. ULK juhatuse liige Tatjana Pauk kinnitab nüüd, et parimal juhul avatakse masuuditerminal aasta lõpuks, aga pigem ikkagi järgmise aasta esimestel kuudel.
Infranewsi direktor Besborodov ütleb, et Roszarubezneftil on esialgu olemas vaid projekt ja ökoloogide luba. „Vaevalt nad suudavad praeguses majandus-olukorras terminali aastaga valmis ehitada. Lähema pooleteise-kahe aasta jooksul nad seda kindlasti ei ava,” väidab ta. Infranewsi andmetel on Kiri‰i ja Jaroslavli tehasest tuleva masuudi importimiseks mõeldud terminali projekteeritud võimsus 10,5 miljonit tonni kütust aastas ja seda on võimalik suurendada veel 13–14 tonnini aastas.
Eesti transiidiassotsiatsiooni tegevdirektor Ago Tiimann avaldas hiljuti Vene ajalehele Gudok arvamust, et kui Ust-Luga masuuditerminal käiku läheb, siis tähendab see, et Vene masuudi-tsisternid kaovad Eesti raudteedelt.
Ust-Luga sadama plaanidesse kuulub veel ka teise kütuseterminali ehitamine, kuhu peaks hakkama tulema nn Balti torujuhe 2 (BTS-2). Torujuhtme mahuks on lubatud 30 miljonit tonni aastas. Hiljuti tuli aga uudis, et praeguses majanduskriisis või-dakse selle projekteerimine katkestada. Transneftil on Venemaal korraga käsil liiga palju suuri projekte, eelkõige Siberis ja Kaug-Idas. „See BTS-2 pole meie jaoks veel selge projekt,” möönab ka Tatjana Pauk. „Kui tuleb, siis on hea, aga kui ei tule, siis meie saame niigi hästi hakkama.”
Lisaks töötab ametlikust Ust-Luga sadamast kümme kilomeetrit eemal Ust-Luga asulas veel ka puiduterminal.
See ongi praeguseks kõik, mis Ust-Luga sadamas toimub.
Sadama töötajatele mõeldud linna ehitamisest pole kohapeal keegi midagi kuulnud. Ust-Luga asulas kehitavad inimesed õlgu, kui küsin, kuhu peaks kerkima uus, 35 000 elanikuga linn. „Võib-olla sinna, kuhu nad uut kirikut ehitavad?” pakub mõni. Kirik asub poolel teel asulast sadamasse.
Meresõitjate kaitsepühakule pühendatud kirik on uhke ja pole kahtlustki, et see saab peagi valmis.
Tatjana Pauk ULK-st kinnitab hiljem, et jah, kiriku lähedale peakski tulema linn, kuhu kompanii käib juba ka Eestist elanikke värbamas. Praegu laiub seal suur mets. „Esimesed ehitused pidid algama juba eelmise aasta lõpus, aga kriisi tõttu on kõik plaanid vähemalt pool aastat edasi lükatud,” tunnistab Pauk.
Raha ei kulutata otstarbekalt?
•• Kõrvalt vaadates on Vene riigi ja Ust-Luga Kompanii juhtkonna sadama rajamise lubadustel augud sees nagu ·veitsi juustul.
•• „Kõige suurem probleem on see, et Izraelit on varas!” põrutab Venemaa ühe suurema transpordiuudistele pühendunud agentuuri Infranews direktor Aleksei Besborodov. Izraelit on olnud juba aastaid ULK direktorite nõukogu esimees.
•• „Mis mõttes varas?” küsin Besborodovilt.
•• „Äriplaani mõttes. Ta loob olukorra, kus talle peab juurde maksma. Ta loob reaalselt olukordi, kus riik peab kulutama sadamale lisaraha,” loetleb ta. „Ta loob olukorra, kus täiendavad kulutused liiguvad tema kaudu.”
•• „Ta ei tegele tulude saamisega, ta istub kuludel,” jätkab Infranewsi direktor. „Ja loomulikult „saeb” ta neilt kuludel oma osa. Igas normaalses riigis tähendab „saagimine” selles tähenduses varastamist.”
•• Ust-Luga sadama ambitsioonikad plaanid komistavad Venemaa vanale hädale: eri rühmituste huvid on suurte summade jagamise puhul nii tugevad, et hakkavad takistama isegi püha üritust.