Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse ajalugu ulatub 1945. aastasse. Sellest alates on loodud 11 kultuuri 93 sorti. Loodud on uusi õuna-, pirni-, kirsi-, vaarika- ja sõstrasorte.

Viimastel aastatel on aretatud palju uusi õunasorte, mille kasvatamist katsetatakse ka Lätis ja Põhja-Itaalias. Nende maade õunakatsetajad käisid mõned aastad tagasi Pollis, et välja valida sobivamad sordid.

Keskuse teadlane Kalju Kask on lisaks aretanud varajase valmimisajaga pirnisordid “Kadi” ja “Polli punane”. Peale selle registreeriti veel kolm väikeseviljalist salatiõuna sorti.

Kalju Kask märkis, et Pollis on viimaste aastakümnete jooksul saatnud suur edu magusa kirsi aretust.

“Kuna Vene ajast iseseisvasse Eestisse üleminek tõi uusi eeskirju, siis jäi registreerimine mõneks ajaks seisma,” ütles Kask. “Nüüd on paljud pikka aega, isegi aastakümneid oodanud sordid 2004. aastal korraga ette võetud ja uusi magusa kirsi sorte sai kirja lausa 11.”

Lisaks on Asta Libe aretanud Pollis neli mustasõstrasorti. “Almo”, “Ats”, “Elo” ja “Karri” on silmapaistvad suurte ja maitsvate marjade poolest, põõsas on püstisekasvulisem ja vastupidav haigustele. Käimas on katsed, mis selgitavad nende sobivuse masinkorjeks.

Eesti soovitussortimendis on uutena registreeritud kaheksa Pollis aretatud õunasorti, üks pirnisort, viis ploomisorti, seitse magusa kirsi sorti, kaks vaarikasorti, üks mustasõstrasort, üks valgesõstrasort, üks karusmarjasort ja kolm õunapuu kloon-

alust. Lisaks on mitmed Polli sordid võetud ka Läti puuvilja- ja marjakultuuride soovitussortimenti.

Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Ave Kikas ütles, et kataloogis olevaid sorte säilitatakse Polli aedades asuva Eesti taimede geenivaramu ühe osana. “Me ei tea, missuguseid vanade sortide geene on vaja tulevase sordiloome jaoks, seepärast säilitame neid,” lisas Kikas.