Flint on leiutanud lapsest peale. Ta tekikotil on kolvimuster ja seinal pole muusikute ega sportlaste, vaid teadlaste plakatid. Okei, aerosoolkingad ei tule jalast ära ja rott-linnud on rõvedad parasiidid, aga küll ta ühel päeval ka millegi kasulikuga välja tuleb. Muidugi ei mõista teda keegi. Igatahes on kujunenud nii, et Flinti Atlandi ookeanis asuval kodusaarel pole peale sardiinide muud süüa. Ja et sardiinidest on kõigil kõrini, siis leiutab Flint masina, mis muudab vee söögiks.

Paar korda sai naljagi

Flintist saab kangelane, endistest Flinti kiusajatest saavad fännid ja ilmaimet kajastav ilma-tüdruk nõustub temaga kohtama minema. Pill tuleb pika ilu peale, kui mängu astub ahnus, mis ongi filmi peamine moraaliliin. Filmis mainitakse, et liiga palju rämpstoitu viib koomasse, et Guatemala arstid lähevad parema elu nimel USA-sse kaamerameesteks ja kiusatud nohikutel pole kohustust keskpärasuse survele alluda. Lõpuks aga ollakse tagasi ahnuse juures – ohumärkide eiramine maksab valusalt kätte. Filmis on ainest naljakatele õudusunenägudele. Ja nalja sai seal ka mõned korrad. Eestikeelne dubleering mõjus loomulikult ja oli mõnusalt tehtud.