Kooli asutajad Tamur Tohver, Virko Annus ja Tarvo Krall on umbes kolmekümne tutvusaasta jooksul omal käel kogenud, kuidas teatrikoolis eluks vajalikku omandatakse. „Suurem ja peamine eesmärk on, et me ei õpeta inimesi otseselt näitlejateks, kuigi anname ka selleks piisavalt eelteadmisi, vaid innustame suhtlema ja lävima, sest seda oskust on vaja igal elualal, kas või kassapidajal,” sõnas kooli juhataja Tarvo Krall.

Noortes on palju kaotsi läinud

Ta tähendas, et kooli nimi on TeatriPolygon just seepärast, et seal liigutakse edasi katsetamise ja harjutamise teel. „Me õpetame küll ka teatrikunsti käsitööd, aga see, kas nad lähevad edasi näitlejateks, on nende enda asi,” lausus Krall.

„Me kasvatame uut põlvkonda, uut ühiskonda,” ütles Tohver ja nentis, et tänapäeva noortes on vahepealse ajaga palju kaotsi läinud. Tema hinnangul on nõukogude kollektivismile järgnenud suur individualismi kasvatamine – lastele sisendatakse, et nad on tugevad üksinda, mitte ühiselt tegutsedes. „Nii oleme paratamatult ühiskonnas, kus peolauas või laagritule ümber pole enam ühiseid laulegi, mida laulda,” tõi Tohver näiteks.

Ka kinnitas ta, et erateatrikoolis on rõhk kvaliteedil, mistõttu ei taheta väga suuri gruppe teha, et iga lapse ja noorega oleks aega tegeleda. Iga kursus koguneb ühe inimese, kursusejuhendaja ümber, kes on nendega kogu õppetsükli aja ning annab ka enda isiku kaudu edasi eluväärtusi ja hoiakuid.

Kui Polygoni teater on eelkõige alternatiivteatri mainega, siis teatrikool tugineb Tohveri sõnul ikka traditsioonidele. „Kõik teevad ju vana head Stanislavskit,” naeris ta. „Kahtlemata lähtutakse selles koolis meie isikutest, kuid haridus on klassikaline ja annab põhja kätte. Me ei välista erinevaid edasisi suundumusi.”

Tohver lisas, et võib-olla teevad nad mõningaid asju lihtsamalt, võib-olla ei hooli mõnest traditsioonilisest lähenemisest, kuid igasugune alternatiivsus eeldab siiski klassikalisi teadmisi ja traditsionaalseid reegleid, mida siis kas teisiti tõlgendada või hoopis lõhkuda.

Kuna linn enam erahuvikoolidele pearaha ei maksa, ei oska kooli rajajad veel kindlalt öelda, kui palju õppejõude nad palgata saavad. Õpetama peaks tulema näiteks Rednar Annus, kes õpetab improvisatsioonilist teatrit, Taavet Jansen, kes õpetab videokunsti ja arvutigraafikat, Reet Aus, kes räägib teatri- ja kostüümikunstist, Päär Pärenson, kes annab koreograafiat, Siret Paju, kes õpetab dramaturgiat, Anu Konze, kes teeb grimmi jne.

Semestri lõpus toimuvad eksamid, mis algul on kinnised ja hiljem suuremad kontserdietendused. Koolil on plaanis alustada ka rahvusvahelist koostööd ja võimaluse korral luua võõrkeelne rühm.

„Meie kooli viljad paistavad ehk alles kümne aasta pärast, kui on näha, mis praegu alustavatest kümne- või 12-aastastest on saanud,” ütles Tohver, viidates kooli motole: „Puu üle otsustage tema viljade järgi”.

Teatrikool

••    TeatriPolygoni sisseastumise katsed toimuvad veel neljapäeval Tallinna kunstigümnaasiumis: kell 16 noortele alates kümnendast eluaastast ja kell 18 alates 15. eluaastast.

••    Kell 18 toimub ka vastuvõtt stuudiosse. Sinna oodatakse vähemalt kolmeaastase teatritegemise kogemusega noori.

••    Katsetel on vaja lahendada üksi ja grupiga eri ülesandeid, samuti toimub vestlus. Vanemasse astmesse sisseastujatel palutakse ette valmistada ka kaheminutiline proosatekst.

••    Õppimine on tasuline.

••    Õppetsükkel kestab ideaalis kuus aastat, iga nädal on neli kuni kuus tundi. Luua kavatsetakse neli rühma, igas rühmas 12–20 noort.

Vaata ka:

www.poly.ee