Uut disainerit otsimas
Otsutasime kirjastust luues, et teeme nii sisult kui ka välimuselt kvaliteetseid ja kauneid raamatuid. Koledaid on niigi palju. Võtsime ette peaaegu kõik (raamatu)kunstnikud, keda Eestis teadsime. Andres Talile näiteks helistasin nii: “Me tahaks ka teha raamatuid, mis auhindu saavad.” Olemegi saanud. Ilusaid raamatuid ja auhindu.
Vahel oli ka nii, et nägime kaupluses huvitavat raamatut, vaatasime, kes kujundas, ja pakkusime koostööd. Nii kohtusime me ilmselt Endla Tootsi ja Dan Mikkiniga.
Dan on meie kirjastuse jaoks kujundanud omanäolise lasteraamatusarja “Minu esimene raamat”, millesse on seni sobinud kõigi raamatuillustraatorite pildid. Teine tugev ja ajale igati vastupidav sari on meie “Punane raamat”, selle eest oleme tänulikud Kristjan Mändmaale. Sarjas oleme avaldanud juba üle 60 raamatu. Ja ikka tundub kujundus värske.
Neid, kes on läbi aastate meiega jäänud ja isikupäraseid raamatuid loonud, saan üles lugeda pooleteise käe sõrmedel. Uue käsikirja puhul ajamegi sõrmed harali ja nuputame, millisele kunstnikule võiks teema sobida. Ning kas ta pole juba ülekoormatud. Sest raamatukunstnikuna töötavad Eestis vaid vähesed ja nemadki kindlas kirjastuses. Kui aga raamatukujundamine käib teise töö kõrvalt, käib see ju teises järjekorras. Muidugi mitte kõigi puhul, aga vahel kannatab kiirustamise ja õhtuse väsimuse all just raamatu kujundus.
Andekamaid on rohkem. Kuid kahjuks ei saa mõnegi puhul kindel olla, et lubatu õigeks ajaks valmib. Venitamised ja tühjalubamised ei kaunista ühtegi tegijat, ükskõik kui loov ta ka olla ei püüa. Mäletan, kuidas ükskord käisime Martin Pedaniku arvutit lahti muukimas, et vajalik kaas trükikotta saata (selgituseks: Pedanik ise lihtsalt haihtus ära). Kristjan Mändmaa on mulle siiamaani ühe raamatu võlgu. Mitu aastat sellest nüüd juba ongi?
Raha pole tähtsusetu. Loomulikult ei suuda Eesti kirjastaja kinni maksta kümne kunstniku raamatukujundusvariante, et siis sobivaim antud raamatule välja osta. Nagu suurtes kultuurriikides tehakse. Tegelikult pole ka kümmet kunstnikku võtta, kes sellise proovitööga nõusse jääks.
Raamat on koostöö. Ükskõik kui head plaanid on kunstniku peas ja kirjastaja mõtteis, kõige lõpuks otsustab siiski trükikoda, mis masina teisest otsast välja tuleb. Aga tulla võib igasuguseid asju, kui kirjastaja ja kunstnik pole piisavalt (ja täiendavalt) trükkalitelt tähelepanelikumat töössesuhtumist palunud. Ning vahel trükimasina kõrval ei seisaks. Mulle imponeerib Tallinna Raamatutrükikoja suurepärase kliendihalduri Õie Salo ütlus: raamat on ikkagi masstoodang, aga me püüame teha selle võimalikult erakordseks.
Kaunimate raamatute hindamisest. See toimub kord aastas ja tekitab pea alati tegijate seas varjatult või varjamatult “paksu verd”. Iga hindamine on subjektiivne ning hindamise reglement juba mitu aastat ajast ja arust. Kuidas näiteks saab üldse ühte pingeritta panna albumi ja ilukirjandusteose? Ometi ei ole ju midagi lihtsamat kui hindamiskriteeriumid nüüdisajastada. Miks seda seni tehtud ei ole, ei tea. Samuti peaks läbi mõtlema Ïürii koosseisu. Kogu võistlus on jäänud aastatega üha rohkem “asjaks iseeneses”, isegi kataloogi kujundamiseks-trükkimiseks peab lisaraha kultuuriministeeriumilt või kulkalt lunima.
Samal ajal pean sellist võistlust väga vajalikuks. Esiteks sellepärast, et see on üks väheseid kordi aastas, mil raamatu kujundamisest räägitakse ja seda mingilgi moel väärtustatakse. Sest kuigi meie kirjastus püüab juba aastaid juurutada põhimõtet, et alati on raamatu andmete juures kujundaja nimi, kraabitakse see mitmetes väljaannetes ikka maha. Polegi aru saanud, miks.
Uutest disaineritest siis ka lõpuks. Kus nad on? Ühe leidsime, Indrek Sirkel nimeks, tegi meile huvitava noortesarja kujunduse ja kadus siis seni tegemata maketiga ära. Oleme kunagi kunstikõrgkoolis lootusrikkalt mitmeid kursusetöid vaadanud ning ehmunult põgenenud.
Seepärast ma ei suurustleks sõnaga “disain” ega pähhitaks eesti kirjastajate ja raamatukunstnike loomingu üle. Minule näitab selline lahmimine nii puudujääke hariduses kui ka põhimõttelagedust.
Tiina Tammer,
kirjastuse Tänapäev juht
