"Picasso näituse puhul oli virinat, et miks tuuakse siia nii kuulsa kunstniku teise ja kolmanda järgu teosed. Nüüd, palun väga, on väljas esmaklassilise kunstniku esimese klassi kaup," ütles galerii kunstiekspert Eha Komissarov. Galerii oleks tahtnud näidata ka Chagalli maale, kuid 400 000 Soome marka kindlustuse eest käib galeriile üle jõu. Praeguse näituse eest tuli maksta 15 000 krooni. Chagalli teosed toodi Eestisse Soome Forsblomi galerii vahendusel nagu Picasso, Miro jt moodsa kunsti klassikute näitusedki. Kui õnnestub midagi müüa, siis saab Vaal-galerii müügihinnast 25 protsenti.

Chagall on järjekordne 20. sajandi kunsti suurkuju, kelle looming on kodus näha ja ühtlasi saadaval odavama hinnaga kui läänes. Chagall on vist peaaegu ainus moodsa kunsti klassik, kellel on õrn side Eestiga: mäletame hästi tuntud viiuldajat ja saksofonisti Josif Shagalit, kes lahkus Eestist ja suri 1993. aastal Iisraelis.

Valter Ojakäär meenutas, et Josif rääkis oma sugulusest Marc Chagalliga tihti. "Nad olid isa liini pidi päris lähedalt sugulased. Tsaari-

ajal pillutati juute mitmele poole laiali ja ilmselt läks üks haru Vitebskisse. Mäletan, et Josif oli kunagi Taanis oma sugulastega kohtunud, kuid ilmselt mitte Marc Chagalliga." Huvitav on seegi, et viiuldaja on Chagalli üks lemmikmotiive. Shagalite perekonnal Eestis olid ka mõned kuulsa sugulase joonistused.

On teada, et Chagall armastas enne I maailmasõda suvitada Narva-Jõesuus. Teise seosena võib mainida, et 1910. aastal Pariisi jõudes ühines Chagall kunstnikekolooniaga La Rucheis ehk Mesipuus, kus enne teda töötasid Jaan Koort ja Nikolai Triik. La Ruch oli väljastpoolt Pariisi tulnud kunstnikest boheemlaste pesapaik, kust on läbi käinud Modigliani, Léger, Zadkine, Soutine jt. Chagalli ajal oli seal palju juudi kunstnikke. Ilja Ehrenburg on Mesipuud nimetanud "hirmsaks elukooliks".

Hiljem oli Chagall kahe kuulsa Pariisi kunstnike kohviku Domei ja Rotondei püsikunde. Võib arvata, et seal kohtus ta ka Wiiraltiga.

Chagall sündis 1887. aastal Valgevenes Vitebskis. I maailmasõja ajal tuli ta tagasi Venemaale ja osales vene revolutsioonilise avangardi liikumises. Tal läks paremini kui paljudel teistel vene avangardistidel. 1922. aastal sai ta Lenini lähikonda kuulunud Demjan Bednõi kaudu välispassi ja saatis diplomaatilise postiga Kaunasesse 65 maali. "Ainult mina ja Kandinsky lahkusime viisaga, teised põgenesid," on Chagall meenutanud.

Mälestusi Venemaast, Vitebskist ja sealsest juudi kogukonnast kandis Chagall kogu elu kaasas – need motiivid saatsid ta loomingut, mis on tänu sellele nii omanäoline ja kordumatu.

Chagalli töid näitusel

"Abielu" (1975), 358 657 krooni

"Roheline puu armastusega" (litograafia, 1980), 249 452 krooni

"Punane kukk" (litograafia, 1952), 380 414 krooni

"Faasan" (litograafia, 1960),

311 815 krooni

"Lumel" (litograafia, 1964),

240 098 krooni

"La Fontainei valmid" (söövitus, 1927-30), 31 181 krooni