Väärikas monument tundmatule veepallurile

Väheräägitud fakt: Eestis mitte üksnes ei mängita veepalli, vaid on ka selle ala olümpiavõitja.

„Veepallur” pole tavaline higilõhnaline isane spordiraamat. Ent sport – higi, veri ja pisarad, eks ole – on siiski karkass, mis hoiab veepallur Mait Riismani kirjutatud raamatut püsti ja koos.

Põhimõtteliselt on „Veepalluris” olemas kõik, mida ühest vana spordimehe kirja pandud raamatust ootad ja kardad. Nagu sadade teiste legendaarsete sportlaste raamatud, võiks sellegi võtta kokku vana ulmefilmi pealkirjaga „Läbi raskuste tähtede poole”. Erinevad nimed ja üksikasjad, aga põhimotiiv kordub. Kui palju oleme selliseid lugenud? Palju! Ent stopp! Alustame sellest, et veepall on Eesti kontekstis müstiline ala ja veepallur Mait Riisman mõneti müstiline mees. Küllap ortodokssed spordisõbrad teavad, et olümpiavõitja Mait Riisman elas ja sportis aastaid Moskvas ning hiljem Prantsusmaal, aga üldiselt me teda ei tunne.