Konteksti loomiseks kulub ära visand tegelaskujudest, keda näitlejad mängivad. Võtan appi Aro Velmeti Eesti Päevalehes ilmunud arvustuse: „Perepea Keki (Kaie Mihkelson) terroriseerib naisperet ja muretseb suguvõsa järelkasvu pärast. (...) Pereema Teuta (Ülle Kaljuste) võib küll oma „venna” Keki raske käe all ägada, ent neid seob traagiline saatus ja teadmine, et Keki hirmuvalitsus võib olla küll muserdav, ent on parem kui välismaailma sõjajärgne kaos. Kui tüki kangelane, ratastooli aheldatud isepäine Liri (Riina Maidre) üritab oma ema veenda koos temaga põgenema ja uut elu alustama, vastab Teuta: „Mis teine [ajastu]? Kus? Maailma juhivad mehed. Nii oli ja nii jääb.”