Vabariigi aastapäevaks isamaaline raamat

Milliseid uusi temaatilisi raamatuid võib vabariigi sünnipäeva puhul poest leida?

“EESTI VABARIIK

90. Sündmused ja arengud”

Entsüklopeediakirjastus

• Küllo Arjaka koostatud juubelialbumi kohta liiguvad jutud, et seda jagub vaid tellijatele. Kirjastus tõdes, et ette on tellitud ligi kolmveerand tiraazˇist, aga muretseda ei tohiks ka need, kes raamatut nüüd poodi nõudma lähevad. Sadade fotode ja kaartidega terviklik Eesti ajaloo ülevaade käsitleb elu 1918.–2007. aastani. Iga aasta juures on sündmuste kronoloogia ja artiklid. Eessõna on kirjutanud president Toomas Hendrik Ilves.

“Isamaa ilu hoieldes”

Varrak

• Peep Ilmeti koostatud luulekogu on luulekeelne lugu meie rahva sünnist, eneseleidmisest ja kasvamisest. Siit leiab Kristjan-Jaak Petersoni, Lydia Koidula, Juhan Liivi, Gustav Suitsu, Marie Underi, Mats Traadi, Doris Kareva ja teiste rahvustundega luuletajate loomingut. Raamatut eile veel poodides polnud. Kirjastus ütles, et ehk täna on, aga kindlam on küsida teisipäeval.

“Isamaalaulud”

TEA

• Välja on antud ka teine isamaateemaline luulekogu. Küll märksa õhem, kuid headust ei määrata ju mõistagi hulga järgi. Seda enam, et siinne kogu ongi mõeldud nooremale põlvkonnale, sest ilmub sarjas “Lasteluule varalaegas”. Kogusse on koondatud isamaaluuletusi  ja -laule eri põlvkondade kirjanikelt. Lisaks presidendi pöördumine.

“Eesti Vabadussõda 1918–1920”

Tammerraamat

• Tiit Noormets on pannud kokku eesti- ja ingliskeelse tekstiga raamatu Eesti Vabadussõjast. Teos sisaldab umbes 200 haruldast fotot, mis on vaid osake kõigist neist, mida Vabadussõja kohta sisaldab Eesti filmiarhiiv.

“Vastupanuvõitlus”

Vali Press

• Valev Kaska on koostanud mitme autori kirjutistest teose Võrumaa kooliõpilaste vastupanuvõitlusest aastatel 1944–1950. Kasutades riigiarhiivis säilitatavaid tolleaegseid uurimistoimikuid ning KGB tegevustoimikute andmeid, aga ka osavõtnute meenutusi.

“EESTI RAHVUSVÄEOSAD 1917–1918. Formeerimine ja struktuur”

Argo

• TLÜ ajaloo instituudi doktorant, major Vitali Lokk käsitleb kõiki Vene armee 1917. aastal formeeritud eesti rahvusväeosi nende loomisest kuni laialisaatmiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt 1918. aasta kevadel ning vaatleb ka revolutsiooni käigus tekkinud eestlastest sõjaväelaste komiteesid.

“Eesti tee Euroopa Liitu”

Audentes

• Ivar Raig käsitleb Euroopa mõiste kujunemist läbi ajaloo ning Eesti suhteid Euroopaga muinasaja lõpust tänapäevani, aga ka Eesti esindatust Euroopa Liidus, keskendudes EL-i liitumisläbirääkimiste aastatele 1998–2002.

“Põhiseaduse teel”

Ilo

• Õiguskantsleri kogemusega Eerik-Juhan Truuvälja koostatud ja kommenteeritud võrdlev-ajalooline käsiraamat annab ülevaate omariikluse arengust ning muutumisest ajas ja riigikorras. Pidupäeva puhul on teos köidetud sametisse ning varustatud lipuvärvides järjehoidjapaelaga. Suurem osa tiraazˇist läks tellimuse esitanud asutustele. Ülejäänu jõuab poodidesse nädala alguses.

“Eesti mütoloogiad”

Eesti Päevalehe kirjastus

• Martin Kala koostatud esseekogumik on valminud kümnete Eesti mõtlejate ühistööna ning arutleb, millised on eestlased, nende vaimulaad ja kultuuriline enesetunnetus nii sisekaemusena kui ka väljastpoolt vaadates? Ja kuidas saab oma 90 aasta juubelil hakkama väikeriik, mis seisab vapra tinasõdurina Euroopa Liidu idapiiril?

“Eesti”

Olion

• Üks väheseid välisautorite teoseid on briti ajaloolase, politoloogi ja kultuuriuurija John Hampden Jacksoni raamat, mis algselt ilmus 68 aastat tagasi ingliskeelsena. Ning oli nii edukas, et anti kaheksa aastat hiljem uuesti välja. Raamatus on Mart Laari ja Trivimi Velliste eessõna ning Suurbritannia Balti Nõukogu patrooni krahv Carlisle’i järelsõna.

“Rännak ümber Läänemere”

Argo

• Luule ja sõdade vahel on elanud oma igapäevast elu ka tavalised inimesed, kes pidid oma eluga hakkama saama hoopis teistsugustes tingimustes. Nemad kirjutavad meie õnneks nüüd memuaare. Ühe sellise on kirjutanud Helmut Einpaul, kes jälgis võõrvõimu toimetusi Eestis ning elu ja inimesi enda ümber nii Saksamaal kui ka ligi pool sajandit Rootsi Kuningriigis.

“PEATEEMA. Soomepoisi ja koorijuhi mälestusi”

SE&JS

• Teise memuaariraamatu on soomepoiss ja koorijuht, paljude Eesti laulupidude üldjuht Uno Järvela kirjutanud oma elust: saatusest sündida vabariigiaegses Eestis, seista keeruliste valikute ees, minna võitlema Soome Jätkusõtta, aga ka ringreisidest RAM-iga ning koostööst Gustav Ernesaksaga.

“Rahvusriigi sünd Pärnumaal 1917–1919”

Pärnu muuseum, maavalitsus ja Pärnumaa omavalitsuste liit

• Pärnumaa inimeste rõõmuks on Ago Pajur ja Aldur Vunk kirjutanud Eesti Vabariigi väljakuulutamisele eelnenud ja järgnenud sündmustest Pärnumaal 1917. aasta märtsist 1919. aasta maini. “Põhja poegade retk”

Viljandi muuseum

• Viljandlasi rõõmustatakse Viljandimaal sündinud ja Eesti Vabadussõjas üle 2100-mehelist vabatahtlike väeüksust juhtinud kolonel Hans Kalmu raamatuga, mis ilmus esmakordselt 90 aasta eest Soomes. Teos annab ülevaate kahe sugulasrahva relvavendlusest ning Põhja Poegade rügemendi sünnist ja lahingutest. Raamatu eestindas major Rein Kikas.

“Eesti leegion sõnas ja pildis”

Grenader

• Mart Laari koostatud enam kui 600 pildiga albumit, mis on pühendatud Eesti leegionis võidelnud meestele, ei leia poest enne märtsi keskpaika, kuid ei saa ometi mainimata jätta. Oodata on eesti- ja ingliskeelset teost, mis kajastab leegionäride võitlusteed vabatahtlike värbamisest 1942. aastal veteranide tegevuseni tänapäeval.

“Eesti bussiputkade peaaegu täielik teejuht”

Tänapäev

• Et näha Eestist ka teistsuguseid külgi, võib lehitseda vabariigi aastapäeval hoopis teost, mis koondab endas pilte ligi 1500 bussipeatusest üle Eesti. See on Eve Kase ja Signe Kivi kolm aastat kestnud (rahva)kunstiline fotoprojekt, mis nüüd on saanud raamatuks.

“Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”

Tormikiri

• Uuesti anti välja Eduard Bornhöhe lugu Pirita kloostri viimsetest päevadest, mis haakub ka meie riigi ajalooga. Eksib see, kes arvab, et on “Viimse reliikvia” filmi näinuna kursis raamatu sisuga.