Vabariigi juubelifilmi režissööriks saab Asko Kase
Järgmise aasta kevadeks Eesti vabariigi 90. aastapäevaks valmiva kommunistide 1924. aasta 1. detsembri ebaõnnestunud riigipöördekatsest kõneleva mängufilmi reÏissööriks saab Asko Kase.
Filmile, mille stsenaariumi autoriteks on Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv poliitik ning ajaloolane Lauri Vahtre ja stsenarist Mihkel Ulman, on valitsus eraldanud kümme miljonit krooni. Lõplikuks eelarveks nimetab filmi produtsent Artur Talvik ligikaudu 23-24 miljonit krooni, mis ületab mõnevõrra “Nimed marmortahvlil” eelarvet.
Esialgsete plaanide kohaselt pidi riigipöördekatsest kõneleva filmi lavastajatooli istuma Ilmar Raag, kes võitis hiljuti mainekal Karlovy Vary filmifestivalil Tšehhis mängufilmiga “Klass” kaks auhinda. Mõned nädalad pärast edukat festivali Raag aga loobus antud projektist, nimetades põhjuseks, et eelistab tegeleda oma teiste projektidega. Üheks põhjuseks võib olla see, et pärast tunnustust Karlovy Vary’s sai “Klass” arvukalt kutseid teistele festivalidele, mis leiavad aset sel sügisel.
Operaator tuuakse Soomest
Huvitava kokkusattumusena oli Raagi asemel režissöörikohale asuv Asko Kase (28) samuti oma filmiga Karlovy Vary programmis. Lühifilm “Zen läbi prügi” võistles kõrvalprogrammis Forum of Independents.
Varem on kolme aasta eest pedagoogikaülikooli audiovisuaalse meedia eriala lõpetanud ja produktsioonifirmas Ruut töötava Kase käe all valminud lühifilm “Kooma” ning Urmas Sõõrumaa tellimusel turvafirma Falck 15. sünnipäevaks tehtud madalaeelarveline mängufilm “Hundi agoonia”.
Filmi võtted algavad 2. detsembril, praegu käib veel stsenaariumi läbiarutamine reÏis-sööriga ning mõningate kohtade täiendamine. Samuti tegeletakse juba näitlejate valikuga ning filmi operaator loodetakse saada Soomest. Filmi kavandatav valmimisaeg on järgmise aasta aprill.
Kase: film tuleb tõeline seljanka
Mis mõtetega pakkumise asuda sellise suurprojekti etteotsa vastu võtsid?
Lugesin stsenaariumit ning see pani minus pildi elama. Vaatamata ajastule on tegemist väga moodsa looga. Filmi aluseks olev sündmus on väga tähtis ning loomulikult tekib vahepeal tunne, et auruvedur sõidab üle suure varba. Aga kui varvas veduri eest ära tõmmata, siis tekib võimas vaade, maa hakkab värisema ja judinad tulevad seljale. Loomulikult loodan, et film saab olema sama võimas.
Millistest ajaloolistest filmidest kavatsed šnitti võtta ja kuidas kõrvutub sinu visioon 24. aasta riigipöördekatsest "Nimedega marmortahvlil"?
Koos operaatori, kunstniku ja näitlejatega püüame leida sobivaima lahenduse meie loole. Viimased filmid mida vaatasin, mis mulle meeldivad ja mis miskit pidi teemaga haakuvad on näiteks Gillo Pontegorvo "The Battle Of Algiers", Pasolini "The Gospel According to St. Matthew" ja Spielbergi "Schindlers List". Aga samas on hulk teisi filme, mis on tehtud hoopis teistel teemadel, teistest ajastutest, muudel motiividel ning mis samuti inspireerivad. Arvan, et meie film saab olema kui tõeline seljanaka, kus on vähemalt üheksa erinevat liha, mida keedetakse pikalt ja põhjalikult ning mis viib lõpuks keele alla. "Nimed marmortahvlil" on teine film, teistest sündmustest. Loomulikult ei vaata ma maailma läbi Elmo Nüganeni silmade. Mul on oma silmad, veidi värvipimedad aga muidu suurepärased.
