Vägivallatud revolutsioonid
Astrite revolutsioon ehk Krüsanteemide revolutsioon
Esimese maailmasõja järellainetus Ungaris 1918. aasta
oktoobri lõpus ja novembri alguses, mil keisrivastased valgusid Budapesti tänavatele, astrid käes. 16. novembril sai Ungari kuningriigist Ungari vabariik.
Soolamarss
1930. aasta 12. märtsist 6. aprillini kõndis Mahatma Gandhi ligi 400 kilomeetrit Ahmedabadist Araabia mere äärde Dandisse soola järele, et protestida brittide seatud soolamaksu vastu. Paljud India elanikud ühinesid temaga teekonnal vaikivaks meeleavalduseks. Soolamarss oli üks esimesi teetähiseid Briti impeeriumi langusel ja Gandhist sai vägivallata revolutsioonide vaimne isa.
Praha kevad
5. jaanuaril 1968 sai Tšehhoslovakkia kommunistliku partei juhiks Alexander Dubček ja kevadel lõi õitsele liberaalsus: kaotati tsensuur, pöörati tähelepanu rahva elujärje parandamisele, kavatseti isegi Varssavi paktist lahti öelda. Ööl vastu 21. augustit saabusid Nõukogude Liidu juhtimisel tuhanded tankid ja sajad tuhanded sõdurid teistest Varssavi pakti liikmesriikidest seda “korralagedust” lõpetama. Ligi sada tsˇehhi ja slovakki sai surma, sajad haavata ning Tšehhoslovakkia jäi sotsialistlike rahvaste perre.
Nelkide revolutsioon
25. aprillil 1974 kukutasid vasakpoolsed sõjaväelased Portugalis 1926. aastast valitsenud parempoolse diktatuuri. Riigi demokraatiale viinud veretu riigipöörde sümboliks sai punane nelk, millega sõdurid ja tavakodanikud märgistasid relvi, mütse ja riideid.
Laulev revolutsioon
Meie endi veretu vastuhakk Nõukogude ülemvõimule 1987–1989. Lauldi päeval ja öösel ning 23. augustil 1989 seisis umbes kaks miljonit inimest “rahvusliku hüsteeria” kulminatsioonina Tallinnast Vilniuseni Balti ketis, mälestamaks Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeva. 19.–21. augustini 1991 Moskvas toimunud riigipöördekatse tuules kuulutas kohalik ülemnõukogu 20. augustil Eesti uuesti iseseisvaks riigiks.
Sametrevolutsioon
Tšehhid vabanesid kommunistlikust valitsusest 1989. aasta novembris-detsembris. 17. novembril surus politsei Prahas maha tudengite meeleavalduse, mis tõi 19.–20. novembril pealinna protestima üle poole miljoni inimese. Tsˇehhoslovakkia sai üle aastakümnete esimese valitsuse, kuhu polnud asja kommunistidel.
Rooside revolutsioon
2003. aasta novembris kogunesid korruptsioonist, vaesusest ja poliitilisest stagnatsioonist tüdinud grusiinid Tbilisisse, roosid käes, et protestida 2. novembril toimunud parlamendivalimiste tulemuste võltsimise vastu ja nõuda president Eduard Ševardnadze tagasiastumist. Järgmise aasta alguses tuli võimule opositsioon Mihheil Saakašvili juhtimisel.
Buldooserirevolutsioon
Rahutused, mis viisid 5. oktoobril 2000 Jugoslaavias Slobodan Miloševicęi kukutamiseni. Revolutsiooni nimikangelaseks oli buldooserijuht Ljubisav Dokicę, kes läks oma masinaga Miloševicęi valitsuse sümboli – riigitelevisiooni hoone kallale.
Oranž revolutsioon
Protestilaine, mis rullus üle Ukraina presidendivalimistega seoses 2004. aasta novembrist 2005. aasta jaanuarini. Viktor Juštšenko pooldajad kandsid oranži, Viktor Janukovitši pooldajad sinist. Oranžid jäid peale – Janukovitši võitjaks kuulutanud esialgsed valmimistulemused tühistati ja uues voorus jäi peale Juštšenko.
Seedrirevolutsioon
Meeleavaldused, mis järgnesid Liibanoni opositsiooni liidri Rafik Hariri mõrvamisele 2005. Peamiselt nõuti, et Süüria väed lahkuksid Liibanonist, ent see tõi kaasa ka Süüria-meelse valitsuse kukkumise.
Vihmavarjurevolutsioon
Eelmisel nädalavahetusel kogunesid tuhanded lätlased Riiga, et laulda isamaalisi laule ning pikettida Läti valitsuse, korruptsiooni ja oligarhide ülemvõimu vastu. Nimi Vihmavarjurevolutsioon tuleneb sellest, et meeleavalduse ajal sadas vihma ja lörtsi ning protestiti, vihmavarjud käes. Kolmapäeval teatas peaminister Aigars Kalvitis, et astub tagasi.
