Väikeste keelte luule saab kokku Käsmu mändide all
Nelja päeva jooksul siinoleku ajast tõlgivad 10 kokkutulnud luuletajat üksteise luulet, mis kirjutatud kaheksas eri keeles – eesti, iiri, kõmri, šoti gaeli, baski, hollandi, islandi ja norra keeles. Ürituse eesmärk on rikastada üksteise kirjandust tõlgetega teistest väikestest keeltest ja tõlkida enese luulet keeltesse, millest enamikesse ta ilma sellise ürituseta tõenäoliselt kunagi ei jõuaks.
Tõlketöö ühest väikekeelest teise käib Käsmus inglise, prantsuse või saksa keele kaudu. “Osavõtjaile on eelnevalt saadetud luuletuste ingliskeelsed tõlked, et nad tekstidega tutvuda saaksid,” kirjeldas tööprotsessi Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tegevjuht Ilvi Liive. “Kohale jõudes algab konkreetne tõlketöö. Kõik kümme luuletajat istuvad neljaks päevaks Käsmu mändide alla maha, et arutada läbi tekstide erinevad tõlkevõimalused, probleemsed kohad, mitmetimõistetavused ja muu.” Selline tõlkimisviis otsesuhtlemise ja vahetõlgete kaudu on väikeste keelte puhul sageli ainuvõimalik, sest väikekeelte luuletõlkijaid on maailmas väga vähe.
Eestlastest osalejatel Doris Kareval, Hasso Krullil ja Kalju Kruusal on kõigil luule tõlkimise alal küllaga kogemust. Krull ja Kruusa on ka tõlkeluule võrguajakirja Ninniku loojad ning tegijad.
Seitsme võõrsilt tulija seast on Liive kõige rohkem tuttav flaami luuletaja Benno Barnardi tekstidega, keda ka ta ise on tõlkinud. “Kõik Käsmusse tulijad on kirjandusilmas tuntud tegijad, lisaks on nad kõik väga mitmekülgsed. Barnard on draamakirjanik, esseist ning tõlkija, tähelepanuväärne sellegi poolest, et ta on tegelikult hollandlane, kes hakkas flaamlaseks. Tema loomingus on põhiline sõjajärgse Euroopa identiteedi küsimus, ta luule on vormilt võrdlemisi vaba, luuletused on pikad ja paljusõnalised, värsiread nagu rulluksid üle lehekülgede ja seejärel nendelt maha,” kirjeldab Liive madalmaalast, kelle viimane luulekogu olevat üks flaami uuema luule tähtteoseid ja kelle luule-stiililil on palju järgijaid.
Islandlane Sigurdur Pįlsson on ühtaegu poeet, romaani- ja draamakirjanik, tõlkija, professor ning kinoprodutsent, filmireissöör ja lavastaja. Norrakas Jan Erik Vold on Norra juhtivaid poeete, tõlkija ja kirjanduskriitik, moodsa norra kirjanduse olulisim teesillutaja. Uelslane Mererid Puw Davies on samuti tõlkija, lisaks kirjandus- ja filmikriitik, baski poeet Kirmen Uribe on esseist, proosakirjanik, kriitik, stsenarist, õpetaja ja hulga poplaulutekstide autor, kelle meelisalaks on multimeediaprojektid. Cathal Ó Searcaigh on viimase kümnendi silmapaistvamaid iiri poeete, kunstnik, tegev raadios ja televisioonis, šotlane Robert Alan Jamieson, kes kirjutab ka Shetlandi dialektis ehk sjetlinis, on lisaks luulele, romaanidele ja draamale kirjutanud ka libretosid.
“Ideaalis peaks sellest kõigest sündima üks väga hea luuleraamat, kus sees kõiksugu keeli ja tõlkeid,” loodab Liive. “Samuti jõuavad Käsmus tehtud tõlked erinevate maade kirjandusajakirjadesse, parimal juhul ka võõrsil välja antavaisse raamatuisse.”
Järgmisel kolmapäeval, 13. mail esinevad osavõtjad ka Kirjanike majas, kus luulele lisab käredamaid toone Ultima Thule basskitarrist Raul Vaigla.
