Vaktsineerimine kaitseb reisil tervisehädade eest

Reisile minnes tasub meeles pidada, et harjumuspärase keskkonna muutumine koormab organismi ning mida kaugemale me koduriigist reisime, seda suurem on oht haigestuda.

Rahvusvaheliste terviseorganisatsioonide andmetel sureb igal aastal maailmas enim levinud nakkushaigustesse (A- ja B-hepatiiti ning malaariasse) ligi neli miljonit inimest.

Üks sagedasemaid nakkushaigusi on A-hepatiit ehk viiruslik maksapõletik, mis levib tavaliselt joogivee ja toidu kaudu. Haigusnähtudeks on halb enesetunne, kerge kõhulahtisus ja valulikkus maksapiirkonnas. Vaktsineerimata inimest ohustavad nii basseinis ujumine kui ka jääkuubikutega joogi tarbimine. Haiguse peiteaeg võib olla koguni kaks kuud.

Eestis on tervisekaitseinspektsiooni andmetel tänavu augusti seisuga registreeritud kümme nakatunut. Kui inimene on haiguse kord läbi põdenud, annab see eluaegse immuunsuse, mistõttu paljudel soojamaaelanikel on tavaliselt haigus juba lapsena läbi põetud.

Nakkushaiguste vastu vaktsineerimine on eelkõige oluline ka kaasinimeste tervist silmas pidades. Nakatumise statistika põhjal on välja arvutatud, et 333 reisijaga lennukis, mis naaseb A-hepatiidiohtlikust piirkonnast, viibib keskmiselt vähemalt üks A-hepatiiti nakatunud inimene.

B-hepatiit levib inimeselt inimesele eelkõige otsese kontakti kaudu, näiteks sugulisel teel või vereülekandega. Nakatumise allikad võivad olla tätoveerimine, augustamine, süstimine jne.

Malaaria edasikandjad on sääsed, keda eriti troopilistel aladel vabas õhus ringi liikudes kohtab rohkesti, eriti õhtuti. Seetõttu tuleks troopikasse lendajatel ettevaatuse mõttes oma arstiga konsulteerida. Kuna malaaria vastu vaktsiini pole, kasutatakse ennetavaid ravimeid. Reisijad toovad Euroopasse, valdavalt Aafrikast, umbes 10 000 malaariajuhtu aastas.

Kuna eri paigus ohustavad turiste eri haigused, on pärast reisiplaanide selgumist mõttekas nõu küsida ka reisimeditsiinile spetsialiseerunud arstidelt. Tallinnas asub reisimeditsiini kabinet Lääne-Tallinna keskhaigla Merimetsa nakkuskeskuses ja Tartus ülikooli kliinikumis. Reisimeditsiini kabinetti peaks minema vähemalt 3–4 nädalat enne reisi. Isegi kui reisile minekut kuigi pikalt ette ei tea, tasuks ikkagi enne ärasõitu arstiga nõu pidada. Ka hiline ettevaatus tagab parema kaitse kui tegevusetus.

Vaktsineerimissoovituse peaks üldjuhul andma ka reisibüroo.

Kust abi saab?

•• Nõustamine ja vaktsineerimine on tasuline. Vaktsineerida saab iga selleks litsentsi saanud meditsiinitöötaja – arst ja õde, seega saab vaktsineerida igas perearstikeskuses. Lisaks:

Tallinnas

•• Merimetsa nakkuskeskuses

Paldiski mnt 62, tel [phone]

E–R 8–18, R 8–15

•• Mustamäe haiglas

Sütiste tee 19, tel [phone]

E 14–16, N 9–12

•• Meremeeste haiglas

Paldiski mnt 68, tel [phone]

E–R 8–14.30

Tartus

•• TÜ kliinikumi polikliinikus

Puusepa 1a, tel [phone]. E 11–16, T 8–16, K 11–15, N 8–12, R 8–14

Pärnus

•• Pärnu haigla polikliinikus

Ristiku 1, tel [phone]

Vaktsineerimisega ära hoitavad reisihaigused:

•• A- ja B-hepatiit, kõhutüüfus, kollapalavik, difteeria, teetanus, poliomüeliit, meningokokkinfektsioon, marutaud

Aita end ise

•• Lisaks vaktsineerimisele saab reisil viibides terviseriske vähendada, vältides:

•• saastunud vett – eelista pudelivett, keeldu jääkuubikutest, võimalusel keeda vett;

•• saastunud toitu – ära soo koorimata puuvilja, keetmata juurvilja, korralikult praadimata liha, pastöriseerimata piima ja koorikloomi (krevetid jne);

•• sääsehammustusi – kasutades sääsevõrku, pikkade käiste ja säärtega rõivaid ja putukatõrjevahendeid;

•• ilma kaitsevahenditeta seksuaalvahekordi.