— Valeri Lukin, kuidas te suhtute eestlaste plaani teha algust Antarktika uurimiskavaga?

— Arvan, et see on õige ja ka väga huvitav plaan. Tahan siin rõhutada üht huvitavat fakti. Nimelt toimusid Nõukogude Liidu ajal peaaegu kõik Antarktika-ekspeditsioonid Vene teadusinstituutide osalusel. Nende kõrval oli Eesti tollal ainus, kellel oli päris oma Antarktika uurimise programm. Teised liiduvabariigid – näiteks ka Valgevene ja Ukraina – millegi sellisega uhkeldada ei saanud. Ainult kirgiisid käisid kuuendal mandril, aga vaid ühe korra.

See näitab, et Eestis oli ja on siiani säilinud sellealast teaduspotentsiaali. Vello Park, Enn Kaup ja teised Eesti Antarktika-uurijad oskavad varasemast kogemusest uurimistööd korraldada, see tagaks ekspeditsiooni edu.

Eesti-sugustele väikestele riikidele on selliseid mitte just eriti suurte kulutustega seotud ettevõtmisi hädasti vaja, et end Euroopa Liidus võrdsena tunda. Minu arvates on see prestiizˇi küsimus.

— Üks Uus-Meremaa ajaleht kirjutas hiljuti, et pärast eestlaste Antarktikasse mineku kava avalikuks tulekut olevat seal puhkenud uurimisjaamade rajamise buum. Vastab see tõele?

— Jah, uusi jaamu ehitatakse Antarktikasse tõesti – selle on ette võtnud Saksamaa, Suurbritannia, Rumeenia, Tsˇehhi ning Venemaa. Aga siiski on raske öelda, kas buum läks lahti seoses eestlaste kavatsuste avaldamise või polaaraasta algusega. Pigem arvan, et selle taga on asjaolu, et 2007/2008. aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks polaaraastaks. Sel puhul kulutavad riigid polaaruuringutele rohkem kui muidu.

— Kui eestlaste Antarktika-ekspeditsiooni algus peaks jääma venima, siis kas on võimalik, et Eesti jääb ilma oma jaama kohast Rossi mere ääres?

— See on võimalik, säärane asi pole sugugi välistatud.

— Palun rääkige lähemalt venelaste Vostoki järve uuringutest, mida paljud peavad samaväärseks Marsi uurimisega.

— Kui Vostoki uurimisjaam ehitati, ei teadnud keegi, et selle lähedal ligi nelja kilomeetri paksuse mandrijää kilbi all asub järv, mis on kohati üle kilomeetri sügav ning mille põhjas on u 300 meetri paksune kiht põhjasetteid. Järve uurimist võib pidada mitte ainult tehnika, vaid ka teaduse võidukäiguks. Puursüdamiku alumisest osast, mis ei ole tekkinud lume tihenemisest, vaid järvevee külmumisel, on leitud seni tundmatuid ainurakseid organisme. See annab põhjust oletada, et järves on ka palju elusorganisme.

Praegu on järveveeni jäänud veel puurida sadakond meetrit mandrijääd. Järveni kavatseme jõuda hooajal 2007/2008.

Tähelepanuväärne on, et Vostoki järv on olnud jää all, muust maailmast täielikult eraldatud kaks miljonit aastat või kauemgi. Keegi ei tea siiani, kuidas selline järv üldse tekkis. Suure tõenäosusega tekkis see juba enne Antarktika jäätumist ehk 33 miljonit aastat tagasi.

Võimalik, et nii kaua suletuna püsinud järves on elusorganismide evolutsioon kulgenud hoopis teist rada. Seega on võrdlus Marsi-uuringutega täiesti asjakohane, sest Kuust teab inimkond palju rohkem kui Vostoki järvest. See on vaieldamatult üks teadusmaailma tippsündmusi. Vostoki järve ja selle põhjasetetesse on talletatud meie planeedi miljonite aastate pikkune arengulugu.

— Mis seob teid Eestiga?

— Minu isa oli Eestis väga populaarne. 1940. aastate lõpus ja 1950-ndate algul oli ta kuulus motosportlane ning sõitis tihti Pirita ringrajal.

1970. aasta veebruaris käisime Tanjaga siin pulmareisil. Olen käinud siin ka loenguid pidamas.

Kommentaar

Mart Saarso

Eesti Antarktika-ekspeditsiooni juht

2002. aastal Varssavis toimunud Antarktika-lepingu 25. konsultatiivkohtumisel esitas Eesti delegatsioon esmakordselt teistele lepinguga liitunud riikidele oma kava rajada Victoria maa rannikule suviti töötav väike uurimisjaam ning alustada nii mere- kui ka maismaauuringuid Rossi mere piirkonnas.

Teadupoolest kehtib Antarktika-lepingu süsteemis konsensuse printsiip ehk igal hääleõiguslikul liikmel on vetoõigus. Leppisime austraallastega kokku, et kui vajame läbirääkimistel toetust, siis saame. Meie plaane ei rünnatud, Austraalia delegatsioon võttis meie initsiatiivi kiituseks sõna.

Siis aga palus meile ootamatult sõna Vene föderatsiooni esindus ning Valeri Lukin lausus järgmised sõnad: “Endises Nõukogude Liidus oli kaks riiki, kus on tänini säilinud Antarktika-alane kompetents – need on Venemaa ja Eesti. Õnnitleme Eestit tehtud avalduse puhul ja loodame teda juba lähiaastatel konsultatiivliikmete hulgas näha.”