Kui me Valgevene ajakirjaniku Pavel Sheremetiga kaks aastat tagasi Brüsseli vanalinnas lonkisime, nägi ta palju parem välja, kui eile üle maailma levinud fotodel pärast kahekuist vangistust.

Vaevalt 25-26-aastase ajakirjaniku on maailmakuulsaks teinud tema pärast puhkenud Venemaa ja Valgevene presidendi, Boriss Jeltsini ja Aleksandr Lukashenko vastasseis.

Kaks kuud tagasi arreteeriti Vene telekanali ORT ajakirjanik Valgevene kodanik Pavel Sheremet otsitud ettekäändel. Kuna Venemaa president seadis Sheremeti vabastamise eeltingimuseks suhete jätkamisele Valgevenega, siis lasid Valgevene võimud ebaseaduslikus piiriületuskatses süüdistatud Sheremeti peatselt algava kinnise kohtuprotsessini koju.

Maailmakuulsus tuli Sheremetile teenitult. Viimaste aastate reportaazhides Vene telekanalile ORT on ta raevukalt paljastanud oma kodumaal Valgevenes ühe süvenevat diktatuurirezhiimi. Seejuures pole Sheremet mitte ainult kartmatu, vaid ka väga hea ajakirjanik.

Kohtusime tollal veel Valgevene televisioonis töötanud Sheremetiga juhuslikult ühel seminaril. Sädelevalt intelligentne, ajaloo- ja majandusharidusega Sheremet oli juba kaks aastat tagasi leppinud mõttega, et varem või hiljem karistab Lukashenko teda aususe eest karmilt. Tolleks ajaks oli Valgevenes kõige jaburamatel ettekäänetel pokri pistetud juba küllaga presidendile vastumeelseid ajakirjanikke.

"Te ei kujuta Balti riikides ettegi, milline nürimeelsus meil valitseb!" rääkis noor ajakirjanik, kelle paljud rahvuskaaslased toetavad kõvakäelist presidenti.

Veenvaks tõestuseks Sheremeti sõnadele oli kahe Valgevene ülemnõukogu liikme käitumine, kes NATO seminaril õigustasid igati Valgevene õhujõudude otsust lasta riigi territooriumi kohal alla õhupall, milles sõitnud kaks USA kodanikku hukkusid.

Valgevenes on ammu suletud kõik presidendile vastumeelsed ajalehed, Pavel Sheremet sai oma tööd teha ainult Vene telekanali palgal.

Vaid Venemaa riigipea isiklik toetus tõi kartmatu Valgevene ajakirjaniku eeluurimisvanglast välja ning loodetavasti leevendab ka tema kohtuotsust riigis, kus kogu võim kuulub diktaatorlikule presidendile.

Lõpetuseks kasutan toimetaja õigust lehe kaudu tervitusi saata. Tervitan siinkohal Tuleviku Eesti Erakonna esimeest Jaanus Raidalit, kes on toonud Aleksandr Lukashenko kui demokraatia edendaja eeskujuks Eesti poliitikutele.