“Mis on odav, müüb vaieldamatult paremini,” tõdes Odessa Vahuveinitehase esindaja Eestis Raivo Raidam, “inimeste teadlikkus on vahuveini kohalt hästi madal. Vähesed teavad, et see 24kroonine Sovetskoje ·ampanskoje nime all müüdav jook ei ole isegi õige vahuvein, vaid lihtsalt gaseeritud vedelik, mis pole isegi viinamarjadest tehtud.”

Eksitusse ajavad ka väikesekirjalised ja segased etiketid pudelitel. Tõelist Sovetskoje Shampanskojet tehakse Eestile kõige lähemal Riias. Raidami sõnul kulutasid teadlikumad veinijoojad tänavu veidi rohkem raha ja ostsid sooduskampaania ajal 69 krooniga Freixenet Cavat. Tavaliselt on selle pudeli hind saja krooni ümber.

Kaupmehe hulgilao kaubagrupi juht Ulvi Vahtel arvas, et libavahuveine ostavad rohkem Tallinnast väljaspoolt elavad kliendid. “Tallinlased eelistavad pigem natuke kallimaid vahuveine. Ise ju ka ei tahaks juua midagi niisugust, mis hommikuks kõhu lahti teeb,” tunnistas ta ja mainis populaarsemate markidena Freixenet`d ja Törleyd.

Balti jaama alkoholipoest Sovetskoje ·ampanskoje ostnud Eva Ülevain ütles end tegelikult Törley vahuveini eelistavat. “Aga praegu lähen külla ega tea täpselt, kas pererahvale see maitseb,” märkis ta, “ma olen tegelikult väga väike shampusejooja, aga vana-aastaõhtutel on see traditsioon küll kindel.”

ETK juhatuse liige Raimond Lunev tähendas, et vahuveini juuakse Eestis aasta-aastalt rohkem. “Sel aastal müüsime väga hästi ja iga aastaga kasvab ka kallimate vahuveinide läbimüük,” lausus ta ja lisas, et nende firma müüdavaim vahuvein oli Riiast pärit Sovetskoje ·ampanskoje. Kallimad vahuveinid osteti tavaliselt asutuste aastalõpupidudele. “Osteti ka mõned eksklusiivsed päris‰ampanjad, aga eks rahakott seab omad piirid,” märkis ta.

Seda, et kõige meelsamini ostsid kliendid Riia päritolu Sovetskojet, kinnitasid ka kaupluse Punane ja Valge müüjad. “Ilmselt on see vanast harjumusest nii, sest nõukogude ajal joodi just seda,” oletasid nad. Päris riiulile seisma ei jää nende sõnul ükski vahuveinisort.

Populaarseteks osutusid ka lastele mõeldud vahuveinid. “Ega siis lapsed kuiva suuga pealt ei vaata, kui täiskasvanud klaase kokku löövad,” põhjendas Lunev.