Vana hea Batman uue reissööriga uudsel ringil
Midagi on õhus. Seesama asi, mida sai näha filmi ja koomiksikultuuri seni radikaalseimas ja ilmselt ka edukaimas katsetuses “Sin City”, mis hiljuti Eestissegi jõudis. “Sin Cityt” ja Nolani “Batman alustab” ei ole mõtet võrrelda, tegemist on koomiksitaustast hoolimata täiesti erinevate filmidega, kuid ometi on mõlemas teatav ühine vaim.
Indie-filmiga “Memento” tipptegijate hulka jõudnud Nolan ei ole nii värvikas ja teatraalne kui Burton. Filmi suuri kurikaelu kehastavad näitlejad (Liam Neeson, Tom Wilkinson ja Cillian Murphy) on kahvatud kujud võrreldes Jack Nicholsoni Jokeriga. See ei tähenda, et nad oleks mängitud halvasti. Lihtsalt elu- ja kunstitõe vahekord on selles filmis teine. Nolani lavastuse näitlejatöödes on tunda Ameerika indie-filmi realismi. See on vaoshoitud realism, mis pakub lisaks mitmeplaanilisust ja löövust.
Ka filmi interjöörid, maastikud ja Gotham City tänavad on enam “elu” ja vähem “kunst”, eriti kui võrrelda Burtoni tehtuga. Võrdlus ei vasta tingimata küsimusele, kumb lähenemine on parem. Kuid tuleb möönda, et Batmani viimases tulemises on värskust.
Christian Bale on näolapi poolest segu sama rolli mänginud Michael Keatonist ja hiljuti lahkunud Supermanist – Christopher Reeve’ist. Eriti juhul, kui ta oma Tiibeti-seikluse udukarvad ära ajab ja Bruce Wayne’i näo ette manab. Sellisena on ta ka vastuvõetav.
Michael Caine suurepärane
Filmis on üks tõeliselt suur õnnestumine – vanameister Michael Caine’i mängitud kammerteener Alfred on midagi sellist, mille pärast tasub kinno minna. Kuulu järgi olevat seda rolli pakutud ka Anthony Hopkinsile, millest too aga keeldunud. Kuid ka Micahel Caine’i Alfred on võimas – teener, kes on hingelt härrasmees, iga toll.
