Vana vereimeja sügisene väsimus
See on hea näitemäng, seal on hästi valitud näitetrupp, kena puhtalt kujundatud lava, video ja puha. Ja samal ajal on kõik kuidagi keskpärane – ei liiguta.
Vereimeja krahv Dracula, keda mängib lavastuses toredalt vanameister Peeter Jakobi, pole siiski loo peategelane. Lugu jutustab Transilvaanias ja Valahhias reisivast müügiagendist (Argo Aadli), kes satub kummalise seltskonna küüsi. Aadli mängitud keskmise inimese kimbatus on tõepärane, ka Elisabet Tamme nõid ja Anti Kobina hiiglane on oma anarhistlikus ähvardavuses usutavad. Kuid lugu jätab ikkagi jahedaks.
Minoru Betsuyaku näitemängu „Krahv Dracula sügis” tulek pole avastuslik, teost on siinmail mängitud varemgi. Nüüdsel uuel tulekul pole aga uudsuse konksu, mis oli Draamateatris, kui tüki lavastas Evald Hermaküla. Pole ka seda intensiivsust.
Kadri Adamson mängib ohvri rolli sattunud naist hingestatult. Tema lava tagant kostvad karjatused võiks ju hirmutada, kuid ei tee seda. Kas on küsimus kokkumängus – iseenesest soliidne, aga eri teatritest kokku laenatud näitetrupp ei saa kuidagi ühe joone peale? Loodud olukorrad ja arengud ei toimi. Stseenide ülesehitus kipub olema lõtv.
Ei ole ka päris selge, mis selle mitmetähendusliku ja postmodernistliku näitemängu esitamisel alla kriipsutatud sai. Millised rõhud ja sõnum. Tõlgenduslikult oli huvitav, kuidas näitlejad suutsid mängida miinusmärgiga mõeldud tegelased veetlevaks või isegi hurmavaks, nii nagu sai sellega hakkama Elisabet Tamm.
Video pidurdas
Kohati hakkasid mõjuma dekadentlikud teemad – kultuuri kadumine ja olemise tühisus. Allakäik on kindlasti asi, millest Betsuyaku jutustab, kuid järjepidevust jäi selles vajaka. Video haakus nende teemadega, kuid erilist vunki ta lavastusele ei andnud, pigem pidurdas.
Ponnistatud on kõvasti, aga ikkagi jäädi materjalile alla. Mis ei ole iseenesest häbiväärne, sest tegu on keerulise näitemänguga, mis ise ei käivitu ja mille vastuvõtt pole ka sugugi lihtsate killast. Seda väärtuslikum on Polygonteatri edu – Kumu auditoorium oli esietendusel kenasti rahvast täis, vaatamas üht peent ja ajakohast tükki. Hea valik moodsast draamast, mida haritud inimene võiks teada.
„Krahv Dracula sügis”
