Vanamees, meri ja merehäda

Ühe tegelasega ja dialoogita laevahukufilm hoiab vaataja eriefekte kasutamata ekraani ees küüsi närimas.

Robert Redford pole filminäitleja tööd kunagi päris maha jätnud, aga on alates 1980-ndatest astunud üles küllaltki vähestes linateostes, tavaliselt kord paari aasta tagant või veelgi harvemini. Tundub küll, et seekordne tagasitulek, katastroofifilm „Kõik on kadunud” on isegi Sundance Kidi karjääris üks eredamaid hetki. Hoolimata sellest, et parim ametlik tunnustus, mille Redford uusima näitlejatöö eest on saanud, oli Kuldgloobuse nominatsioon.

Põnevikuga „Riskipiir” debüteerinud lavastaja Jeffrey Chandor seab seekord endale ja peaosalisele kitsapiirilise, aga ambitsioonika ülesande – teha põnevusfilm ühe näitlejaga ja ilma dialoogita, kulissideks meri ja tegevuspaigaks pisike laevuke.

Loe edasi, miks on „Kõik on kadunud“ parem film kui „Gravitatsioon”.