Kunstniku varaseim töö on 1934. aastal valminud autoportree ja hiliseim Hansapanga näituse avamisel valminud akt, mis müüdi nädal tagasi oksjonil ka kohe ära. Näituse kujundas kunstniku poja Jüri Okase tütar Riina.

"Hea on näha üle pika aja nii suurepärastes ruumides oma pilte koos," tõdes vanameister. Maalikunstnikuna on ta kõrges eas säilitanud erakordse vitaalsuse ja puistab kenasid akte nagu varrukast. Kogu see meisterlikkus on pärit korralikust sõjaeelsest kunstiharidusest. Okas oli Voldemar Melliku, August Janseni ja kõige enam Johannes Greenbergi õpilane. Viimase mõjud on tuntavad siiani.

Kuigi Okas on oma töö-stiili poolest Picasso tüüpi kiire maalija ja lisaks suurepärane joonistaja, on ta maalipinnad hoolikalt läbitöötatud. Kõik see on kindlustanud talle suure populaarsuse rahva seas ka uues Eestis.

Näitusel on väljas Hannes Tamjärve ja Jüri Mõisa portreed, kuuldavasti tellivad noored ärimehed Okaselt akte oma kaasadest.

Eesti kunstioksjonid näitavad, et kõrges hinnas on just Pallase-aegne kunst. Kuigi Okas õppis Tallinnas Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, esindab ta praegu pea-aegu ainsana loovkunst-nikest Pallase vaimsust.

Okas oli hinnatud akadeemik ka nõukogude ajal, kuid parteisse ta ei astunud, kuigi teda püütud värvata lausa Johannes Käbini survel. Samuti pole Okas tahtnud end siduda kunstifunktsionääri tööga. "Olen alati tahtnud pühenduda loomingule," ütles ta.

1941. aastal mobiliseeriti Okas nõukogude armeesse ja saadeti kõige rängemasse tööpataljoni Kotlasesse. Enne, kui tuli päästev teade Jaroslavli nn kunstiansamblite loomisest, jõudis ta näha paljude kaaslaste, sealhulgas mitme tuntud kultuuri- ja spordiinimese surma.

Praegu on Evald Okas elav legend, kes on eesti kunstile pärandanud ka suurima kunstnikedünastia: poeg Jüri on hinnatud arhitekt, tütred Mari Roosvalt maali- ja Kai Koppel klaasikunstnik.

Kunstnik Evald Okas

Sündis: 28. novembril 1915. aastal Tallinnas tisleri perekonnas

Õppis: 1931–37 Riigi Kunsttööstuskoolis ja 1938–41 Riigi Kõrgemas Kunstikoolis.

1941–44 oli nõukogude tagalas, algul tööpataljonis, seejärel Jaroslavlis eesti kunstikollektiivis.

Töö: 1944. aastast oli õppejõud kunstiinstituudis.

1962. aastal valiti NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliikmeks, aasta hiljem Firenze Kunstiakadeemia auliikmeks ja sai NSVL rahvakunstniku aunimetuse. Okas on mitmekordne ENSV riikliku preemia laureaat ja Tööpunalipu ordeni kavaler, lisaks sotsialistliku töö kangelane koos Lenini ordeni ja kuldmedaliga Sirp ja vasar.